Päästa end sääseterrorist! Riputa kaela just see asi ja sääsed hoiavad sinust eemale
Kaja Kurg
Sääsed ründavad tavaliselt õhtul, kui õhk on niiskem ja jahedam. | Shutterstock

Sääsevaba õnnis aeg on lõppenud ja tüütult pinisevad vereimejad on muutunud aktiivseks. Mida sa peaksid tegema, et oma aiast need vereimejad eemal hoida ja millega ennast kaitsta?

Miks ühel aastal on sääski tohutult palju, aga teisel vähe? See sõltub ilmast: kui kevadel sajab vähe ja ka lumeveeloigud kuivavad ära enne, kui sääsevastsetest saavad valmikud, siis ongi sääski vähem. Tõhusalt hävitab sääsevastseid ka kevadine öökülm.

Verd imevad vaid emased, sest munade arenguks on neil vaja palju energiat ja valgurikast toitu. Kui emasel on õnnestunud kõht täis puukida, asub ta umbes nädala pärast munema. Isased toituvad vaid õienektarist.
Sääsed vajavad paljunemiseks vett. Üks emane poetab vette korraga 200–300 muna. Paari päeva pärast kooruvad munadest vastsed. Need ongi need vingerdised,

kes lahtises vihmavee kogumise tünnis ebameeldivalt sebivad ja vee pindkile küljes ripuvad. Vastsest saab nukk, millest koorub valmik ehk sääsk, kes sirutab nukukestal ujudes tiivad ja lendab minema. Kogu tsükkel kestab kümmekonnast päevast nelja nädalani.

 

Kuidas sääsk „söögilauaˮ üles leiab?
 

Sääsed ründavad tavaliselt õhtul, kui õhk on niiskem ja jahedam, sest nende õrn ihu kardab päikese kuivatavat puudutust. Õhtul vaibub tavaliselt ka tuul, mis vampiiride rünnakut tõhusalt takistab.

Inimene hingab välja süsihappegaasi ja selle järgi vereimejad orienteeruvadki. Sääsed on väga tundliku lõhnameelega: süsihappegaasi tunnevad nad õhus ära juba mõnekümne meetri kauguselt ning võtavad suuna toidu poole. Lähemale jõudes hakkavad nad tajuma ka inimese või looma soojust ja niiskust. Kuna sääski meelitab ligi ka higilõhn, tasub end sageli pesta.


Küüslauk aitab alati


Sääskede peletamiseks võib kaela riputada pooleks lõigatud küüslauguküüne. Küüslaugust võib teha ka leotise (vesi ja küüslaugumahl vahekorras 5:1). Pane see pritspudelisse ja pihusta nahale, riietele, aiamööblile jm. Sääsed pidavat eemale hoidma ka inimesest, kes on söönud küüslauku.

Meeldiva lõhnaga koduse sääsetõrjevahendi saab teha oliiviõli baasil, kui sellele lisada sidrunheina, rosmariini, lavendli, piparmündi, teepuu või eukalüptiga aroomiõli.

Õhtul õue või metsa minnes pane selga heledad riided, sest need kiirgavad vähem soojust ja sääskedel on raskem saaki välja peilida. Kui kangas on tugev ja tihe, ei suuda sääse nokk seda läbistada. Katmata nahale määri või pihusta sääsetõrjevahendit.

Suveõhtu grillipeo päästab sääsenuhtlusest sütele visatud rosmariini- või  salveioksake. Ka saialilled pidavat sääski eemal hoidma. Seega on kaval panna puhkenurka ja terrassi äärde kasvama just lõhnava lehestikuga ürte ja saialilli, et tekitada sinna sääskede vastu looduslik barjäär.

 

Õues ja aias on sääski vähem, kui …

… seal pole lahtiseid veeanumaid: tünne, ämbreid, vanne, topsikuid-kopsikuid jne. Seisev vesi on sääskede kasvulava.

… kuuri taga ei vedele vanu rehve, kuhu vihm saab sisse sadada. Kõik vett koguvad õõnsused on ideaalsed kohad, kuhu sääseemad saavad oma munad poetada.

… vahetad koera jooginõus sageli vett ja seda aeg-ajalt ka pesed.

… aiatiigis on kalad, kes toituvad sääsevastsetest. Viimaseid hävitavad ka ujurid ja nende vastsed, kiilivastsed jt rööveluviisiga putukad.

… tiigil pole madalaid soppe, kuhu kalad ligi ei pääse ja kus sääsevastsetel on rahulik kasvada.

… tõmbad basseinile pärast suplust katte peale.