Päästa kurnatud toataimi! Valgusvitamiinid toataimedele

Kaja Kurg
Sinised lainepikkused soodustavad kasvu, punased õitsemist ja viljumist. Kollane valgus on taime jaoks aga kasutu. | Arhiiv

Talviste taimehädade kõige sagedasem põhjus on valguse vähesus. Ära lase oma toalilledel pimeduses piinelda – anna neile lisavalgust!

Vähene valgus kurnab toataimi. Nad muutuvad rääbakaks, kukutavad lehti ja õienuppe. Kõige halvemini tunneb end soojas toas olev rohelus, sest soojus ärgitab taimi kasvama, napp valgus samas pidurdab seda.

Hilissügis ja talve esimene pool on toataimedele kõige raskem aeg. Meie laiuskraadil on päevad kõige lühemad novembrist veebruarini, talvise pööripäeva (21. või 22. detsember) paiku on päevavalgust vaid kuus tundi ning pilves taevaga on hämar ka neil nappidel tundidel. Enamik taimi vajab päevas aga 12–14 tundi valgust, et end hästi tunda.

Ilma valguseta ei suuda elada ükski taim. Just valgusenergia on see, mis tänu klorofüllile muutub keemiliseks energiaks, mille abil moodustuvad veest ja süsihappegaasist ehk süsinikdioksiidist suhkrud (orgaaniline aine). Viimaste abil taim elab ja kasvab.

Mõne lihtsa liigutusega saab valgusepuudust veidi leevendada. Näiteks võib tõmmata päevaajaks kõik kardinad akna eest ära ja enne pimeda hilissügise saabumist ka klaasid puhtaks pesta. Tõsta taimed aknale nii lähedale kui võimalik. Lisaks aknaklaasidele pese tolmust puhtaks ka taimed, sest lehtedel olev tolmukiht halvendab valguse omastamist. Sellest kõigest aga siiski ei piisa, kui aknad avanevad põhja poole ning tegu on valgusnõudlikumate liikidega.

Paljud populaarsed toataimed, näiteks sulgvõhad, draakonipuud, diifenbahhiad, kummipuud ja lehtliiliad pole õnneks eriti valgusnõudlikud, lisavalgus hoiab neid talvel aga kindlasti paremini vormis. Väga palju valgust vajavad kaktused ja muud sukulendid.

 

Tahavad sinist ja punast
 

„Koolis õppisime, et valge valgus koosneb tegelikult eri lainepikkusega kiirgustest, mis moodustavad kokku vikerkaarevärvides spektri. Taimede kasvu ja ainevahetust soodustab kõige paremini valgus, milles on enam-vähem võrdselt nii sinise kui punase lainepikkusega kiirgust – nimelt neelab klorofüll just selliste lainepikkustega valgust kõige tõhusamalt,” selgitab aiandusfirma Habitech müügijuht Priit Rästas.

Spetsiaalselt taimedele mõeldud lampides ongi valgusspekter eelnevat arvestades häälestatud taimekasvuks sobivaks. Sellised valgustid kõlbavad toalilledele, köögis maitse- ja salatitaimede saamiseks ning taimede ettekasvatamiseks.

„Sinised lainepikkused soodustavad kasvu, punased õitsemist ja viljumist. Kollane valgus on taime jaoks aga kasutu,” ütleb Priit Rästas. Tavaline hõõglamp ei sobigi lisavalguse andmiseks seepärast, et see toodab peamiselt kollase lainepikkusega valgust. Lisaks muutub lõviosa energiast soojuseks, tulikuum hõõgpirn kuivatab õhku ning võib liiga lähedal olevat taime kõrvetada.
 

Säästupirnid ja luminofoortorud annavad spektri
 

sinakasrohelisse ossa jäävat valgust, aidates mingil määral leevendada taimedele meelepärase valguse vähesust. Nad ei lähe tuliseks ega ole taimedele ohtlikud. Halogeenlambid ei sobi aga üldse, sest need muutuvad tulikuumaks, lisaks annavad ka tunduvalt vähem valgust kui luminofoorlambid.

Küll võib aga tarvitada kirgast päevavalgust andvaid lampe, mis on kasutusel inimeste valgusravis. Selliste lampide valgusspektrist on kõrvaldatud kahjulik lühikese lainepikkusega ultraviolettkiirgus, mis pidurdab taime kasvu, ja pika lainepikkusega infrapunakiirgus, mille toimel taimed venivad välja.
 

 

Uue aja leedlahendused

 

Kõige moodsamad taimevalgustid töötavad dioodide ehk leedlampidega. Need on jõudnud müügile ka meie aiaäridesse.

„Leedidega töötavaid taimevalgusteid on mitmesuguseid: monospektrilised annavad ainult sinist või punast valgust, seguspektris on mõlemat kasulikku valgust pooleks, kolmespektrilises on ka rohelised lainepikkused,” selgitab Priit Rästas. „Kaks esimest varianti sobivad vaid aiandisse või üksnes taimekasvatuseks mõeldud ruumi, sest eluruumis mõjub ere värviline valgus häirivalt. Kolmespektrilist valgust näeb inimene aga valgena ja see ei sega. Selline valgus sisaldab taimedele vajalikke lainepikkuseid ja mõjub hästi ka inimesele, turgutades pimedal ajal enesetunnet.”

Leed-taimevalgustid on säästlikud ega kuumene, seega pole ohtu, et nad taimi põletaksid. Sobiv vahemaa taimede ja valgusti vahel on 20–30 cm.

 

Kui palju?
 

Hilissügisel ja talvel pilves ilmaga võib langeda aknalauale 12 tunni jooksul vaid 500 luksi (lx) valgust. Seda on hea teada, sest …

… valgusnõudlikud taimed tahaksid saada sama aja jooksul vähemalt 1500 lx.

… rohkem valgust vajavad ka kirjulehised liigid-sordid, kuna neil on fotosünteesivat pinda vähem.

… mõõduka valgusvajadusega toataimi kosutab vähemalt 1000 lx.

… varjulembestele piisab 500–700 lx.

* Luks on valgustiheduse ühik, mis näitab, mil määral on mingi pind valgustatud.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid