Pirn – mahlane maiuspala koduaiast
Kaja Kurg
Suur erinevus õunapuust on see, et pirnipuu kultuurosa on tunduvalt külmaõrnem. | erakogu

Ilusa püramiidja kasvukuju ja läikivate lehtedega ning magusaid vilju kasvatav pirnipuu on aias ühtlasi ka ilupuu eest.

Kes pole pirni tükk aega saanud, sellele tunduvad esimesed suutäied imeliselt head. Kahjuks ei saa küpseid pirne korraga väga palju süüa, sest nad on väga magusad, mõne meelest liiga lääged. Eriti palju on pirnides puuviljasuhkrut, veidi vähem viinamarjasuhkrut ja roosuhkrut. Suhkrute hea vahekord teeb pirnid kosutavaks dieetpuuviljaks põdura tervise korral.
Pirnid on kasulikud, kuna sisaldavad palju kaaliumi ja üldist väsimust peletavaid B-rühma vitamiine, C-vitamiini on seevastu vähevõitu. Pirnid aitavad organismil hästi puhastuda, sest neis on palju pektiini ja kiudaineid. Viljaliha sisaldab puitunud seintega kivisrakke, mis kujundlikult öeldes lausa hõõruvad soolestiku puhtaks sinna kogunenud saastainetest.

 

Õunapuust külmaõrnem
 

Pirnipuu (Pyrus) taimeperekonda kuulub umbes 30 liiki. Neist üks – mets-pirnipuu (P. pyraster) – kasvab meil ka looduslikult, kuid üksnes mahedama kliimaga Lääne-Eestis ja saartel. Ta on seal haruldane ning looduskaitse all.

Meie aedades kasvab harilik pirnipuu (P. communis). Arvatakse, et ta põlvneb erinevatest metsikutest liikidest (mets-, kaukaasia, turkmeenia jm pirnipuust).

Pirnipuu kujundab endale ise üsna korrapärase püramiidse võra. Võrreldes õunapuuga on see tavaliselt kitsam ja kõrgem, oksad harunevad vähem. Pirnipuu võra on hõredam ja oksad valgusele paremini avatud. Osal pirnisortidel on puit kõvem kui õunapuul ja seega ei murdu väiksema väljumisnurgaga oksad nii kergesti.

Kui osa õunasorte on perioodilise viljakandvusega, siis pirnipuud on võimelised saaki andma igal aastal, kui mullas on piisavalt toitaineid ja õiepungad või õied pole külma tõttu hävinud.

Põuda talub pirnipuu õunapuust paremini ja kasvab sealgi, kus õunapuu kuiva pinnase tõttu vireleb. Liigniiskuse suhtes on pirnipuu aga tundlikum, kõrge põhjavee tõttu võib ta kergesti hukkuda.

Suur erinevus õunapuust on see, et pirnipuu kultuurosa on tunduvalt  külmaõrnem. Talvekindluselt on pirnipuu õuna-, ploomi- ja hapu kirsipuu järel neljandal kohal. Külmal talvel tekkinud tüvevigastused jätavad paljude sortide eluea lühikeseks. Selle vastu aitab õrnema sordi pookimine talvekindlama sordi võraokstele.

 

’Pepi’ ei jäta saagita
 

Maailmas on aretatud u 3000 pirnisorti. Eesti aretajatest on loonud väärtuslikke sorte Otto Kramer (’Krameri võipirn’, ’Tallinna pikk’), Jüri Kägi (’Kägi bergamott’), Johan Luts (’Lutsu võipirn’), Aleksander Kurvits (’Kurvitsa lemmik’, ’Eesti pirn’), Aleksei Aava (’Seiu’), Kalju Kask (’Pepi’, ’Kadi’, ’Polli punane’).

Nii nagu õuntel, on ka pirnidel suvi-, sügis- ja talisordid. Soovi korral võib lasta istikukasvatajal pookida mitme sordiga pirni-perepuu.

Suvisordid riknevad kiiresti ja tuleb ruttu pärast puult võtmist ära süüa. Sügis- ja talisordid koristatakse enne valmimist (koristusküpsuses) ja lastakse söömisküpseks saamiseks teatud aeg seista, et viljaliha pehmeneks ja omandaks hea maitse.

Külmakindluse ja saagikuse poolest peavad aednikud Eesti koduaedades kasvatamiseks kõige kindlamaks sordiks ’Pepit’. Kuigi temast on hulga maitsvamaid sorte, on ’Pepi’ vähenõudlik, vastupidav ja üks saagikamaid. Lisaks on ta ka isetolmleja, seega piisab pirnide saamiseks ka ühest puust. ’Pepi’ on üks paremaid tolmuandjaid kõikidele sortidele.

Kui ’Pepi’ on aias juba olemas, võiks juurde istutada mõned suuremate ja eriti maitsvate viljadega sordid. Pikemaks säilitamiseks sobib ainult talipirn ’Belorusskaja pozdnjaja’.

 

Mõned vihjed kasvatajale
 

* Istuta pirnipuu külma tuule eest kaitstud päikselisele soojale kohale, et viljad jõuaksid ka jahedama suvega valmida.

* Muld olgu huumus- ja toitainerikas ning parajalt niiske. Happelist mulda pirnipuu hästi ei talu.

* Pirnipuule ei meeldi kasvada üksi, isegi siis, kui sort on isetolmleja. Aias võiks olla paar-kolm pirnipuud, siis on saagikus suurem.

* Kuna pirnipuu võra on õunapuuga võrreldes hõredam, on iga-aastasel hoolduslõikusel tööd tavaliselt vähem: lõika välja sissepoole kasvavad ja ka üksteisega ristuvad oksad, eemalda kuivanud ja murdunud oksad ning vesivõsud.

* Kui viljaoksi on vähe, kärbi osa vesivõsusid 10–15 cm pikkuseks. Paari-kolme aastaga kujunevad need viljaoksteks.

* Selleks et puu annaks normaalseid (vähemalt 20–30 cm) juurdekasve, võib kandeealisel puul võraharusid kärpida, eemaldades 2–3 aasta jooksul kasvanud osa.

* Kui võra on jäänud altpoolt tühjaks või ülemine osa on külmunud, tuleb puud tugevalt noorendada. Selleks lõika vanad oksad poole kuni kahe kolmandiku võrra tagasi. Uus võra kujunda mõne aasta jooksul pärast lõikamist tekkinud vesivõsudest.

 

Pirnid soovitussortimendis
 

’Seiu’– soojal suvel valmib juba augusti keskpaiku, säilib vaid mõni päev.

’Mliivska rannja’ – suvelõpu delikatesspirn, valmib augusti teisel poolel, säilib lühikest aega.

’Moskovskaja’ – suvipirn, valmib augustis, säilib mõni päev.

’Pepi’ – koristusküps septembri esimesel poolel, jahedas säilib 2–3 nädalat.

’Karmla’ – valmib septembris, jahedas säilib paar nädalat.

’Kurvitsa lemmik’ – võrratu oktoobripirn, koristusküps oktoobri alguses, jahedas säilib 3–4 nädalat.

’Belorusskaja pozdnjaja’ – koristusküps oktoobri alguses, heades tingimustes võib säilida märtsini ja kauemgi.

 

Mida head on pirnis?

* Palju energiat – värske sajagrammine pirn annab tänu rohkele suhkrusisaldusele 50–60 kilokalorit. NB! Kuivatatud pirn on 4–5 korda kaloririkkam.

* Rohkelt kiudaineid, tänu millele tasub pirne süüa kõhukinnisuse vältimiseks.

* Rikkalikult kaaliumi, mis aitab organismist välja viia liigset vett.

Sarnased artiklid