Pisikesed võimsad terviseterad. Kasvatame ise erinevaid idandeid
Kaja Kurg
Mahedamaitselisi idandeid võib lisada igale toidule. | Shutterstock

Kõige värskema, puhtama ja väärtuslikuma tervisetoidu saab kasvatada koduköögis seemneid idandades. Eriti kiirelt ja hõlpsalt valmivad toortatra- ja nisuidandid.

Kui seeme hakkab idanema, algavad selles biokeemilised protsessid: valgud lagunevad aminohapeteks, rasvad küllastamata rasvhapeteks, juurde sünteesitakse palju vitamiine (eriti C, E ja B-grupi omi), ensüüme jm, mida idu vajab kasvamiseks.

Kõik need ühendid on väga vajalikud ka inimesele, eriti talvisel vitamiini- ja päikesevaesel ajal, et vabaneda väsimusest ja enesetunnet turgutada. Kui idanevad seemned esimeste päevade jooksul ära süüa, saab kogu hinnaliste ainete kontsentraadi endale. Edaspidi hakkab seda looduse loodud stardipaketti kasutama

taimebeebi, et suuremaks sirguda, ning väärtuslikke aineid jääb aina vähemaks.

Idandamiseks sobivaid puhtaid seemneid leiab aiandus- ja ökopoest ning ka tavalisest toidupoest. Külvamiseks mõeldud seemned on kemikaalidega töödeldud ega sobi söömiseks. Mugava idandamistorni või –purgi saab osta ökopoest.

 

Asja käik
 

Idandamise põhimõte on lihtne ja loogiline. Kõigepealt tuleb seemneid u 12 tundi leotada, et idanemine kiiremini käivituks. Seejärel hoida nõrutatud niiskeid seemneid soojas ja pimedas kohas. Päevas tuleb neid kord-paar loputada, et pesta ära ainevahetusjäägid ja hoida seemnemass niiskena. Kui idanev seeme ära kuivab, siis idanemine katkeb ja idandeid ei saa.

Idandid on kõige väärtuslikumad arengu algjärgus. Sellepärast on kõige targem panna idanema täpselt selline kogus, mille jõuab päeva-paari jooksul pärast valmimist ära süüa.

Valmis idandeid tuleb hoida külmkapis, et nad edasi ei kasvaks ja väärtuslikke aineid ei kulutaks. Jahedas säilib nende väärtus paar-kolm päeva. Enne tarvitamist tuleb idandeid loputada, et pesta ära seistes tekkinud bakterid.

Kui idandi võrsealge on pruunistunud, on ta vana ja oma väärtusliku sisu kaotanud. Selle järgi on lihtne hinnata poeidandite värskust.

Kuna idandites on palju bioloogiliselt aktiivseid toimeaineid, soovitatakse neid süüa mõõdukalt, mitte üle paari-kolme supilusika päevas.

 

Lisaks pudrule ka idandeid
 

Kui sul on köögikapis pudru jaoks ostetud mahedat toortatratangu (müügil ka tavalises toidupoes), siis tasub seda kindlasti ka idandada. Hamba all pehmelt krudisevaid tatraidandeid võid lisada absoluutselt igale toidule.

Asi on äärmiselt lihtne, kui kasutad spetsiaalset idandamispurki, sest selle keeratav kaas on disainitud ühtlasi ka sõelaks ja toeks. Tänu sellele on idandeid hea loputada ning purki vee nõrutamiseks tagurpidi asetada.

Ühe inimese kohta pane õhtul toasooja veega likku paar-kolm supilusikatäit tange. Hommikul nõruta vesi välja ja pane purk köögikappi pimedusse. Idanemiseks sobib toatemperatuur (18–22 °C). Liiga soojas kohas võivad terad roiskuda, jahedas arenevad aga liiga aeglaselt.

Õhtul loputa seemned uuesti läbi. Järgmisel hommikul on terakestel juba väikesed valged ninad väljas ja neid võib sööma hakata.

Kõige väärtuslikum on tatraidand 1–2 mm pikkusena. Kuna toatemperatuuril kasvavad idandid väga kiiresti, loputa nad õhtul läbi ja pane külmkappi. Samal ajal pane juba uus laar likku. Kuna idandamispurgi kaas on standardmõõdus, saab selle peale keerata ka teistele kodus olevatele purkidele.

                                                                            

Idaneb vaid toortatar  
                           

Tatratang on kooritud tatra seeme. Kui kest eraldatakse mehhaaniliselt veskis, säilitab seeme idanemisvõime ja kõik bioaktiivsed ained. Selline tatratang on ilus hele. Toit valmib temast palju kiiremini kui “tavalisest“ poetatrast. Paljud Eesti tatrakasvatajad kasutavad just selliseid veskeid.

Lootusetu on aga idandada poest ostetud pruuni tatart. Nimelt aurutatakse suurtööstuses tatravilju kestade eraldamiseks umbes 80 °C juures, mis hävitab idanemisvõime ja kasulikud ühendid, organism saab vaid mineraalaineid ja kaloreid.

Toortatral ja eriti selle idanditel on nii palju tervistavaid omadusi, mille üleslugemine läheks siinkohal liiga pikaks. Idandatud tatar tervendab kogu organismi, eriti kasulik on see aga ateroskleroosi, isheemia, kõrgvererõhutõve, glaukoomi, suhkruhaiguse, rasvumise ning maksa- ja neeruhaiguste puhul, aidates neid tõbesid ennetada ja ravida.

 

Magusad nisuterad
 

Toidupoodide talutoiduriiulilt võib vahel leida ka nisuterasid, päris kindlasti saab neid osta aga looduspoodidest.

Nisuidandid valmivad veelgi kiiremini kui tatra omad. Kui paned need hommikul likku ja õhtul pärast nõrutamist idanema, on järgmiseks hommikuks idud juba väljas (1–2 mm) ja idandeid võib sööma hakata. Osa allikaid väidab, et nisutera on kõige väärtuslikum ööpäev pärast idanemise algust: hommikul paned likku ja järgmisel päeval sööd.

Värske nisuidand on meeldiva jahuse maitsega ja kergelt magus. Lastele meeldivad need väga. Pehmenenud terad krudisevad mõnusalt hamba all. Kui maitse paljalt süües siiski ei vaimusta, võib nisuidandeid panna võileivale ja lisada muu toidu sisse, kus neid ei pane tähelegi, aga keha saab vitamiinilaksu kätte.

Tühjaks söödud purki pane kohe uued terad likku. Ühe inimese kohta arvesta üks supilusikatäis kuivi teri.

Nisuidand kasvab uskumatult kiiresti: hommikul likku pandud ja õhtul idanema jäetud teradel on juba järgmisel õhtul näha väikesi juurekesi. Hommikuks on neist saanud pikad niidid. Selline idand ei meelita enam sööma, tema väärtuski on tublisti langenudkahanenud.

Ülekasvanud nisuidandid pane madalasse anumasse mulda ja kasvata võrseteks. Nendest saad pressida ülikasulikku klorofüllimahla ja nisuvõrsed sobivad hästi ka kassimuruks. Rohetavat laigukest on aga ka niisama kena vaadata.

Toortatart ja nisu idandades tasub teada, et ühe portsu hind on tühine, võrreldes poest ostetud idanditega. Näiteks kui kilo nisuteri maksab u 1.50 eurot ja kuivi teri on kilos umbes 70 supilusikatäit, siis tuleb ühe lusikatäie hinnaks vaid paar senti.

                                        

Artikli märksõnad