Pitsilised kaunitarid
Ave Visnapuu
Suure ammi pisikesed valged õied avanevad juunis-juulis. | Ave Visnapuu

Koheva lehestiku ja pitsilisi vihmavarje meenutavate õisikutega ammid on vahvad pilgupüüdjad suvelillepeenras ning sobivad hästi ka püsilillede, rooside ning madalate lehtpõõsaste vahele.

Veidi naljaka nimega ammid (Ammi) avastasin enda jaoks juba peaaegu kaks aastakümmet tagasi. Esialgu pakkusid nad mulle huvi hoopis kui ravimtaimed. Lugesin kuskilt ammide kasulike raviomaduste kohta ning külvasin nende seemneid Tallinna botaanikaaia tarbe- ja ravimtaimede aeda. Otse avamaale külvatuna neist asja õieti ei saanud, rääkimata õitsema minekust.

Ühel aastal proovisin vastupidiselt soovitustele taimed siiski kasvuhoones ette kasvatada. Tulemuseks sain suurepärased, erilise välimusega suvelilled. Nüüd on nad mu ühed lemmikutest ning iga-aastases külvinimekirjas kindlalt esindatud.

Ammid kuuluvad sarikaliste sugukonda. Nende lähedased sugulased on tuntud toidutaimed porgand, aedtill, koriander, seller ning köömen. Ilutaimena kasvatatakse ammide perekonna kahte liiki: suurt ammit (A. majus) ja orgi-ammit (A. visnaga). Kumbki pole meil eriti laialt levinud, kuigi mõlemad vääriksid kindlasti kohta teiste suvelillede hulgas.

 

Piiskopi lill ja hambaorgi taim
 

Suur ammi on pärit Vahemere maadest, Makaroneesiast, Iraanist ja Araabia poolsaarelt. Tema püstised harunevad varred võivad kasvada 70–90 cm kõrguseks. Sulgjad lehed ning sarikjad tillilaadsed õisikud teevad taimest õhulise ja koheva lille.

Juunis-juulis avanevad pitsilisi vihmavarje meenutavates liitsarikates pisikesed valged õied, millest hiljem arenevad kaunid viljad. Suurt ammit kutsutakse ka piiskopi lilleks või piiskopi umbrohuks, mis viitab sellele, et mõnel pool kasvab ta ka tülika umbrohuna.

Orgi-ammi kasvab looduslikult Vahemere maades, Kaukaasias, Makaroneesias, Iraanis, Etioopias ja Araabia poolsaarel. Ravimtaimena kultiveeritakse teda Ameerikas, Aafrikas, Ukrainas jm. Kutsutakse ka hambatiku või hambaorgi taimeks. Ta on jässakam ja kompaktsema kasvukujuga kui suur ammi. Kasvab kuni meetrikõrguseks.

Orgi-ammi on ühe- või kaheaastane. Õide puhkeb ta juba esimesel aastal, kuid talve ta meil avamaal üle ei ela. Pisikesed õied tihedas liitsarikõisikus on puhkedes rohekasvalged, õitsemise lõpus muutuvad roheliseks. Lehed on kaheli- või kolmelisulgjad.

 

Seeme aprilli alguses potti
 

Ammisid ei ole keeruline kasvatada, sellega saab hakkama igaüks, kel vähegi kogemusi ja huvi on. Taimed soovitan kindlasti soojas kasvuhoones või aknalaual ette kasvatada.

Kirjandusest leiab viiteid selle kohta, nagu ei taluks ammid ümberistutamist ja seetõttu peaks seemned kevadel otse peenrale külvama. Minu kogemused aga näitavad, et ettekasvatatud taimed jõuavad ilusasti õide puhkeda, kui seeme aprilli alguses mulda panna. Ka ettevaatlik pikeerimine ei tee pisikestele taimedele mingit kahju. Seemned võib ka ühekaupa eraldi pottidesse külvata, siis jääb edasine pikeerimisvaev ära.

Ammid on küllaltki pika kasvuajaga: külvist õitsemiseni kulub 3–4 kuud. Liiga vara pole ka mõtet ettekasvatamist alustada, sest taimed kipuvad siis välja venima, varred lamanduvad ning kasvavad kõverad. Mina olen selliseid veidi ülekasvanud taimi kärpinud.

 

Kuidas ette kasvatada? 
 

* Kõige mõistlikum on tarvitada spetsiaalset külvimulda. Kui see on kotis liiga ära kuivanud, leota muld enne kasutamist korralikult läbi.

* Seemned idanevad 15–20° juures kuni kaks nädalat.

* Tõusmetega anum tõsta valgesse (mitte otsese päikesevalguse kätte) ja veidi jahedamasse kohta.

* Jälgi hoolega taimekesi: need on tundlikud nii liigniiskuse kui ka läbikuivamise suhtes. Kasta alati toasooja veega!

* Ära jäta taimi külvinõusse liiga kauaks, siis venivad nad välja. Pikeeri nad ühekaupa pottidesse.

* Kui suur ammi on pärast pikeerimist paar nädalat juurdunud, on paras aeg näpistada ära võsu tipp. See sunnib taime moodustama külgharusid ja ta muutub lopsakamaks.

* Orgi-ammi on jässakama kasvukujuga ja teda pole ma näpistanud.

 

Aknalaualt peenrale
 

Kasvukohale võib taimed istutada pärast öökülmaohu möödumist mais. Enne tasub taimi välisõhuga harjutada, hoides neid sooja ja tuulevaikse ilmaga mõni tund õues.

Sobivaim kasvukoht on päikesepaisteline ja võimalikult tuulevaikne. Ammid armastavad vett läbilaskvat, kobedat, toitainerikast ja niisket mulda, orgi-ammi lepib ka veidi kuivema mullaga.

Istutamise ajal näevad taimekesed võib-olla veidi nirud välja, aga siiski tuleb arvestada sellega, et kasvades vajavad nad enda ümber palju ruumi. Suure ammi taimede vahekauguseks jäta 30–35 cm, orgi-ammil 35–45 cm.

Kuna suur ammi kipub veidi lamanduma, istuta ta teiste tugevama varrega taimede vahele. Jässakas orgi-ammi seisab paremini püsti.

Istutades käi taimedega hästi ettevaatlikult ringi ning väldi juurepalli vigastamist! Pärast istutamist kasta ammisid kuni juurdumiseni korralikult, eriti põua ajal.

Erilist hooldust ammid ei vaja, rikkalikumaks õitsemiseks võib neid kasvuajal veidi väetada. Kuna õisikud ja vilikonnad püsivad kaunid sügiseni, siis pole vaja äraõitsenud õisikuid noppida, nagu on see tarvilik paljude teiste suvelillede puhul.

 

Head kaaslased teistele
 

Suur ammi sobib suurepäraselt maalähedasse aeda, orgi-ammi aga ka moodsasse aiakujundusse. Minu arvates on ammid välimuse poolest nii leplikud, et sobivad suurema osa suvelilledega kokku kasvama.

Ammid rõõmustavad silma ühtviisi hästi nii suuremate rühmadena kui ka paari-kolme kaupa teiste suvelillede vahel kasvades. Lillepeenras saab õhulisi puhmikuid moodustavaid ammisid kasutada jäikade või jõuliste taimestruktuuride mahendajana.

Pitsilise lehestikuga ammid on kaunid ka enne õide puhkemist, moodustades kauni tausta teistele taimedele.

Valgete või rohekate õisikutega ammisid on lihtne sobitada ükskõik mis värvi suvelilledega. Romantilise kujunduse saab koos ämbliklillede, lõvilõugade, kosmoste, tubakate, salveide, rebasheinte, pruudisõlgede, samuti üheaastaste ilukõrrelistega.

Suur ammi on kohustuslik element üksnes valgeõieliste liikide-sortidega  kujundatud aias. Ka püsilillepeenrasse, rooside vahele ning madalate lehtpõõsaste vahele sobivad kohevad ja pitsilised ammid suurepäraselt.

 

Putukate magnet
 

Hästi lõhnavate õitega suur ammi on ka hinnatud lõikelill, ta võib vaasis värske püsida nädal ja kauemgi. Kui suure ammi õisikud pärast õide puhkemist ära lõigata, saab neid edukalt ka kuivatada.

Nagu mitmed teised maheda lõhna ning heledate nektaririkaste õitega sarikalised, meelitavad ammidki aeda mesilasi ja teisi kasulikke putukaid-tolmeldajaid, kes muuhulgas hävitavad ka taimi kahjustavaid putukaid.

Nagu loo alguses mainisin, viljeldakse ammisid ravimtaimedena. Ravimitööstuses lisatakse neid mitmete ravimite koostisse. Egiptuses on orgi-ammi seemnetee kasutusel neerukivide ravis ja diureetikumina. Kodustes tingimustes droogina siiski ei tarvitata.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid