Põhjused, miks seemed mõnikord ei idane. Mida tuleks teha?
kodus.ee
Seemned vajavad idanemiseks erinevat abi. | Shutterstock

Paljud aiapidajad on kindlasti kokku puutunud olukorraga, kus ostetud või kai se kogutud seemed ei idane. Põhjus pole üldsegi selles, et seemned oleks viletsad, vaid osa neist lihtsalt vajab enne külvi töötlemist. Meetodeid on selleks erinevaid.

Kui sa tahad, et peenrad oleks suvel kaunimad ja lopsakamad, siis tasub seemnetega vaeva näha. Seemnete töötlemise meetodid on üsna lihtsad ja tegelikult imiteerivad loodust ennast.


Stratifitseerimine

Selle keerulise sõna taga on tegelikult tavaline seemnete külmutamine. Looduses seemned talvituvad (magavad), kevadel aga ärkavad. Meie aga korjame seemned suvel või sügisel, hoiame neid soojas korteris. Muidugi on siis idanevuse protsent väike. Et imiteerida ilmastikutingimuste vahetumist, siis taimede seemned, mis on harjunud aastaaegade vaheldumisega, pannakse veidi enne külvi mõneks ajaks külmikusse. Erinevatel lilledel 2 nädalast kuni 3 kuuni, loe külvipakil olevat juhendit.
Seda nimetataksegi stratifitseerimiseks. Enne stratifitseerimist tuleb veenduda, et seemned on terved, neil pole hallituse ega mädaniku tunnuseid.
 

Leotamine

See on samuti üsna lihtne meetod. Mõningad seemned vajavad abi, et idu tungiks läbi paksu seemnekesta. Tänapäevased seemned, mida ostame, on peaaegu alati korralikult kuivatatud– see hoiab ära mädanemise, iseenesliku idanemise temperatuuride vaheldumisel ja teised probleemid. Aga need seemned, mida me ise korjame, võivad olla liiga kõva seemnekestaga, et idu sealt läbi tungiks.
Kui seemnepakendil on kirjas, et soovitav on leotada, siis võib seda teha erinevate meetoditega.
Peab aga meeles pidama, et seemneid ei leotata nii, et lihtsalt valatakse vesi peale. Suured seemned pannakse marli – või sidemekihtide vahele kaussi ja valatakse veidi vet. Marli peab olema pidevalt niiske – jälgida, et see läbi ei kuivaks, parem on paar korda päevas loputada: see ei lase ka seemnetel mädanema minna, ennetades kahjulike bakterite võimalikku paljunemist
Seemned võib panna niiske turbasambla sisse – sammal on desinfitseerivate omadustega ja lihtsalt hoida niiskena.

Soe meetod: seemned panna 5-7 ööpäevaks +37+39 °С vette, seejärel külvata kohe maha.
Leotamisega ei maksa ka liiale minna, sest mitte kõik taimed ei vaja seda, vaid kõva kestaga seemnetele on see vajalik.


Stimuleerimine

Enamasti kujutab seemnete stimuleerimine endast leotamist või taimede kastmist spetsiaalsete lahustega, mis võimaldab seemnetel kergemini puhkeda, taimedel aga kasvada ja õitseda. Kõige parem stimuleerida kasvu mitmete looduslike kasvustimulaatoritega. Looduslike fütohormoonide hulgas on kõige populaarsemad giberelliinid- taimehormoonid, mis reguleerivad seemnete idanemist, taimede kasvu ja arengut, varre pikkust, õitsemist.


Soojendamine
 

Soojendamine aitab lahendada kaks ülesannet: lühendab idanemist ja desinfitseerida seemneid. Soojendamine on lihtne: pane valmis termos veega (veel parem kui desinfitseeriva lahusega), vee temperatuur mitte alla +50 °C ja mitte üle +60 °C.
Puista seemned marlikotikesse või kohvifiltrisse, seo pealt kinni, et seemned välja ei pudeneks ja pane 25-35 minutiks termosesse, pärast seda tuleb seemned kohe maha külvata.
Soojendamise meetodit võib kasutada ainult soojalembeste lillede puhul, mis pärinevad soojematest piirkondadest.


Skarifitseerimine
 

See kujutab endast seemnete kriimustamist, sisselõigete tegemist või muul viisil seemne väliskesta vigastamist, mis aitab seemnel kergemini idaneda (murda läbi kaitsva koore). See meetod on hästi teada neile, kes kasvatavad palme või teisi troopilisi toas kasvatavaid taimi. Enamik neist on kõva kestaga ja niisama ei idane.
Kuid ka mitmete meie lillede puhul ei saa läbi ilma skarifitseerimiseta.


Dražeerimine
 

Seemnete katmine kestaga, et seemnete mõõdud oleksid suuremad. See on vajalik väga väikeste seemnete puhul, mida muidu on väga keeruline külvata.

Ostetud dražeeritud seemned vajavad eri lähenemist. Külvil peab muld olema niiskem kui tavaliste seemnete puhul, kuna kaitsekiht võib segada idu läbitungimist – seepärast puistatakse nendele seemnetele peenikest liiva ja piserdatakse pritsist.

Dražeeritud ja inkrusteeritud seemnetel on paljude heade omaduste kõrval ka üks üldine puudus – nad pole nii igavesed kui tavalised seemned, seepärast külvata neid 6-10 jooksul pärast pakendil märgitud kuupäeva, mitte aga jätta neid järgmiseks aastaks.


Karastamine
 

Seemneid ja istikuid on vaja karastada neil lilledel, kes on tundlikud temperatuurilanguste suhtes (eriti puudutab see püsikuid). Karastamise protseduur on iseenesest lihtne: paisunud seemned pannakse niiskesse substraati, seejärel idandatakse neid järgmise graafiku järgi: 6-8 tundi toatemperatuuril, 16-18 tundi külmikus (temperatuuril 0 +5 °С) seni kuni ilmuvad idud.

Allikas: Seemnemaailm

Artikli märksõnad