Pojeng aiakujunduses: murus, hekina või koos teiste taimedega
Mihkel Saar
Pojengihekk. | Shutterstock

Pojengid on suurepärased püsililled eelkõige õitsemise ajal. Muul osal aastast on pojengipõõsad roheliste lehtedega ja sügisene lehtede kolletumine algab pojengidel sageli varem kui teistel püsililledel.

Õnneks on Eesti siiski niivõrd palju lühema suvega, et lehtede koltumise aeg jääb meil siiski looduslikult sügisesse. Näiteks Kesk-Euroopas hakkavad pojengide ja paljude teiste püsilillede lehed koltuma juba augustis. Meil seda muret õnneks pole. Nii ei pea me muretsema suve keskpaigas näotute lehtede pärast nagu keskeurooplased. Seetõttu võib julgelt öelda, et rohtsete pojengide kasvatamiseks aedades on meil märksa paremad võimalused kui Lääne-Euroopas.

Nagu eelpool juba korduvalt öeldud, tuleb pojengi kasvukoht hoolikalt valida, sest ümberistutusest uue rikkaliku õitsemiseni läheb pojengidel mitu aastat aega. Pojengide aias kasutamisel on kolm peamist alljärgnevat viisi.

 

Pojeng murus
 

See on üks enam levinumaid pojengide aias kasutamise viise. Visuaalselt mõjub õitsemise ajal üksik ja võimas pojengipõõsas muru sees väga hästi, kui taimel on piisavalt õhku ja ruumi. Kui selliseid põõsaid on aga muru sees juba rohkem, muutub hilisem muru niitmine aias järjest tülikamaks. Tänapäeval soovitatakse siiski aias kasutada võimalikult suuri ja terviklike murupindu, et niita oleks võimalikult kiire ja lihtne, seega võiks üksikuna murus kasutamist võimaluse korral siiski vältida.
 

Pojengid omaette gruppide ja hekina
 

Suured õitsvad pojengirühmad, ridadena pojengihekid nii murus kui ka maja ääres on klassikaline romantiline aiamotiiv. Õitsemise ajal on sellised rikkalikud suured pojengirühmad ja -read väga mõjusad. Kes soovib oma aias kasvatada palju pojenge, võiks kasutada just sellist istutusviisi, kus kõik pojengid on koondatud ühte, kahte või kolme suuremasse gruppi. Sellise istutusviisi juures on pojenge kõige lihtsam aias hooldada ja samas mõjub selline istutusviis aias rahulikult ja soliidselt, kui pojengidega ei ole kokku istutatud teisi lilli. Istutusviisi puuduseks on asjaolu, et suur osa aastast on pojengikollektsioon lihtsalt roheline.  Kui aias on aga sel ajal, kui pojengid ei õitse, teisi õitsvaid lilli, pole see suur probleem. Väga hea viis on näiteks pojengipõõsastest teha rohtne piire või hekk tee servas või erinevate aiaosade, näiteks ilu- ja tarbeaia vahele. Nii täidavad pojengid muul ajal rohelise piirde funktsiooni. Piire võib olla istutatud nii sirge reana kui miks mitte ka kaarena.

 

Pojengid peenral koos teiste taimedega
 

Kõige mõjusamad on pojengid aias alati eraldi, kuid sageli soovitakse, et lillepeenrad õitseksid aias siiski võimalikult ühtlaselt, ilma suuremate laineteta. Klassikalise Inglise lillepeenra järgi peaks korralik püsilillepeenar olema vähemalt 2,5 m lai. Kitsama peenra korral jääb pojengidele ja teistele taimedele peenras ruumi väheseks.

Kõige paremini sobivad püsilillepeenrasse pojengisordid, millel on juba loomu poolest tugevamad õievarred ja mis ei vaja toestamist. Eelkõige võiks eelistada sellistes kooslustes liht- ja poollihtõielisi pojenge, mille põõsad seisavad sageli ilma toestuseta püsti. Pojengide naabriks võib valida püsikuid, mis õitsevad pojengidega samal ajal ja toetavad üksteist ning püsikuid, mis varjavad äraõitsenud pojengipuhmaid.

Kõige enam on roosaõielisi pojenge. Nende juurde sobivad väga hästi valgete ja siniste õitega püsililled, nagu siberi iirised (Iris sibirica), metssalvei (Salvia nemorosa), lupiinid (Lupinus), kellukad (Campanula), harilik murtudsüda ‘Alba’ (Dicentra spectabilis), kurekellad (Aquilegia), kassisaba ‘Ulster Dwarf Blue’ (Veronica), valgeõielised hilised tulbid ja nartsissid jne.

Punaseõieliste pojengide naabriteks sobivad valgeõielised ja kollased püsililled, nagu näiteks härjasilmad (Leucanthenum), heleroosad ja valgeõielised tähtputked (Astrantia), kortsleht (Alchemilla) jne.

Pärast pojengide õitsemisaega tuleks pojengipeenrasse valida lilli, mis suudavad õitsenud pojengipõõsast varjata ja suve teises pooles tähelepanu köita. Sellised püsikud on näiteks päevaliiliad (Hemerocallis), kurereha ‘Rozanne’ (Geranium), kukekannused (Delphinium), sõrmkübarad (Digitalis), käokingad (Aconitum), astrid (Aster), hiidiisop (Agastahe), vesikanep (Eupatorium), heleenium (Helenium) jne.

Allikas: Kodu&Aed Aiavihik

Sarnased artiklid