Pojengide kasvatamise varjupooled ja hooldus
Mihkel Saar
Pojenge kui väga suurte ja raskete õitega taimi on vaja õitsemise ajal toestada. | Mihkel Saar

Pojengid kuuluvad aias vähenõudlike püsilillede hulka, saades sageli aias hakkama ka ilma väetamata.

Siiski, kui kasvatatakse väga suureõielisi täidisõitega sorte, on soovitatav pojenge väetada, vastasel korral ei pruugi taimed moodustada sordiomaseid täidisõisi. Osa kroonlehti jäävad õies välja arenemata ja õied ei näe täiuslikud välja. Liht- ja poollihtõielised sordid on alati väetamise suhtes leplikumad.

Varakevadel on pojengid väga kiire kasvuga ja vajavad seetõttu palju kiiretoimelist lämmastikku. Koduaias võib pärast lume sulamist anda pojengidele kiiretoimelist kanakakaleotist või kasutada lämmastikku (N) ja kaaliumi (K) sisaldavaid kiiretoimelisi mineraalväetisi.

Kui pojengid on juba tärganud, antakse taimedele kompleksväetist, mille lämmastiku (N), fosfori (P), kaaliumi (K) omavaheline suhe on 1 : 2 : 3.  Kui esimene varakevadine väetamine jäi tegemata, võib kasutada väetist, mille suhe on 1:1:1.
Tõsisemad pojengikasvatajad väetavad kolmandat korda pojenge umbes 2−3 nädalat pärast õitsemist vähese lämmastikuga kompleksväetise või ainult fosforit ja kaaliumi sisaldava sügisväetisega.

Sageli aga ei väetata pojenge aias üldse või antakse põõsastele aeg-ajalt üksnes komposti või muud orgaanilist väetist. Väetamise vajadus sõltub kasvumullast ja kasvatatavatest sortidest.

Pojenge kui väga suurte ja raskete õitega taimi on vaja õitsemise ajal toestada. Tänapäeval on müügil palju erinevaid metalltugesid, mis on tagasihoidlikud ega riiva aias silma. Mida suurema ja raskema õiega sordiga on tegemist, seda rohkem ta toestust vajab. Toestamiseks sobivad kõige paremini metallist diskreetsed põõsatoed. Aianduskeskustes on tugede valik viimasel ajal päris hea. Hea tugi on vajalik ega torka aias liigselt silma. Pooltäidis- ja lihtõielised sordid saavad aias aga sageli hakkama ka ilma toestuseta.

 
* Pojengid on meie kliimas kõige suuremate õitega talvekindlad püsililled. Osa sortide õied küündivad üle 20 cm. Pojengide õitsemisaeg on ilusamaid aegu aias.

* Eesti kliima on rohtsete pojengide aias kasvatamiseks ideaalne, isegi parem kui Kesk-Euroopa.

* Enamik aiamuldasid sobib pojengide kasvatamiseks väga hästi.

* Enamik Eesti aedu on pojengide kasvatamiseks piisavalt suured.

* Pojengid on väga pikaealised ja vastupidavad püsililled.

* Õitsev pojengipeenar kuulutab aias suve saabumist.

* Pojengid on lahutamatud romantilised taluaia lilled.

* Vaasis ja kimpudes on pojengid vastupandamatud.

* Pojengide õied lõhnavad.

* Tänapäeva pojengide värvivalik on rikkalik. Ainult siniseõielisi ja päris oranže pojenge pole olemas.

* Modernse, lakoonilise joonega aiakujunduses on pojenge raske kasutada.

* Pojengid vajavad aias ruumi: üks põõsas võtab enda alla vähemalt 1 m².

* Pojengide õitsemisaeg on küll lummav, kuid üsna lühike.

* Pärast õitsemist pole pojengipõõsad enam väga dekoratiivsed.

* Väga suurte õitega sorte on vaja aias toestada.

* Pärast istutamist või jagamist vajab taim uuel kohal kasvamiseks 3−4 aastat enne, kui pojeng sordiomaseid õisi näitama hakkab.

* Istikuna ja foto järgi on pojengisorti aeda raske valida, sest istikud on ilma õiteta ja fotod ei näita sageli täit tõde.

* Põõsaspojengid pole meie kliimas täiesti talvekindlad ja neid tuleb aias talveks katta.

Allikas: Kodu&Aia Aiavihik

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid