Põnevad tüviroosid. Nipid, kuidas neid kaunitare kasvatada

Inese Käspri
Kaunis roos silmailu pakkumas (foto illustratiivne). | Shutterstock

Traditsiooniliste tee-, põõsas- ja ronirooside kõrval ilmuvad aedadesse üha enam põnevad tüviroosi sordid. Suured ja uhked kaunitarid pakuvad omaette vaatamisväärsust.

Tüviroosid moodustavad võra tüvel erinevatel kõrgustel: 40/50 cm, 90/100 cm ja 100/140 cm. Pookides erinevaid roosisorte kõrgetele tüvedele, saadaksegi tüviroos ehk roosipuu. Kui aga pookida tüvele näiteks roniroosi, saadakse rippuvate okstega kaunis taim. 

Tüviroosina kasvatamiseks sobivad kõige enam tuntud ja vastupidavad sordid. Tähtis on nende rooside talvitumine, mis nõuab meie kliimas põhjalikku ettevalmistust, sest tüve peab väga hoolikalt ning ettevaatlikult painutama.

Õigesti istutatud roos rõõmustab meid pikki aastaid. Rooside kasvatamiseks tuleks valida päikesepaisteline ja valgusküllane koht, sest roosid armastavad soojust. Neile meeldib hommikune päike. Kõige aktiivsemalt kasvavadki roosid hommikul. Et roosid kasvaksid hästi ja õitseksid ilusti, vajavad nad päikesepaistet 5-6 tundi päevas.

Tüviroosi saab aias kasvatada kahte moodi: kas aeda istutatult või konteineris (ehk potis). Konteineris kasvatamisel istutatakse tüviroos 15–20liitrisesse potti. Suvel istutatakse see potiga peenrasse ja talveks tuleb tüviroosid viia keldrisse varjule.
Enne rooside varjuleviimist tuleks nad tugevasti tagasi lõigata. Oksa hargnemiskohta peab jääma kolm kuni neli punga. Lehed tuleb eemaldada. Keldris talvitumisel peab temperatuur püsima –3 ja +3 kraadi vahel.

Hoiuruum võiks olla pime. Siseruumis talvitunud roosid tuleks valgesse kohta viia aprilli keskel, siis on nende pungad 1–2 cm pikkused. Õue viiakse roosid aprilli lõpus, sõltuvalt muidugi aastast. Suvel pärast õitsemist tuleks roosi kärpida, sest äraõitsenud õite kärpimine ergutab taime uuele õitsemisele.


Valmista pinnas hoolega ette
 

Roosid tuleks istutada tuulte eest kaitstud kohta, kuid õhuvahetus on vajalik. Kui kasvatada roosi peenras, siis peaks taime istutama vett läbilaskvasse toitaineterikkasse, õhku läbilaskvasse mulda, kus põhjavesi ei ole kõrgem kui 0,8 m. Roosid on mitmeaastased taimed, millel on väga sügav juurestik, seetõttu tuleb pinnase ettevalmistamisele erilist tähelepanu pöörata.

Peenramaal tuleb kaevata igale taimele kahe labida sügavune ehk u 50 cm sügav auk, mille põhi kobestada hargiga, et juured saaksid tungida sügavamale mulda ning õhk ja soojus pääseks taimele ligi – see aitab kaasa uute juurte kasvule.

Istutades oleks hea kasutada mullasegu, millest pool on sõnnik (sobib lehma- või hobusesõnnik, mis on vähemalt ühe aasta lagunenud) ja pool head mulda. Võib kasutada ka komposti ja neutraliseeritud turvast, mis on väetisega rikastatud.

Kauplustes saab osta spetsiaalset roosisubstraati. Aias kasvatamisel istutada tüviroos peenrasse 45° nurga all. Jälgida tuleb, et roositüve kumerus jääks ülespoole. Peale istutamist asetada tüviroosile tugi ja painutada ettevaatlikult tüvi selle külge sirgeks.

Roosid vajavad väga rikast orgaanilist väetist, siis õitsevad nad kaunilt. Lisaväetamiseks kasutada spetsiaalset roosiväetist. Muld peaks olema neutraalne või nõrgalt happeline. Teistel tingimustel ei suuda roos toitaineid omastada.

Väetamist alustada 3-4 nädalat pärast istutamist, kui roosid on juurdunud ja on tekkinud uusi juuri. Roose tuleb kindlasti viimast korda lämmastikväetisega väetada juuli lõpus või augusti esimestel päevadel. Augusti teisel poolel väetatakse kaaliumi sisaldava väetisega, see aitab kaasa võrsete küpsemisele.


Talveks ettevalmistus
 

Sügisel tuleb siduda roositüvi toe küljest lahti, lõigata tagasi ja hakata roosi ettevaatlikult nööri abil maha painutama. Nöör siduda pingesse ja jätta roositüvi uue asendiga harjuma. Mõne päeva möödumisel saab juba roositüve madalamaks painutada.

Korrata painutamist seni, kuni tüviroos on võraga vastu maad. Seejärel panna roosivõra alla kuuseoksad ja külma saabudes (tavaliselt novembris), kui pinnas on külmunud 3-4 cm paksuselt ja päeval ei sula, katta roosi võra kuiva freesturbaga. Näriliste tõrjeks asetada mõned veekindlad mürkhõrgutised. Kevadel vabastatakse roos talvekattest tüve järk-järgult üles painutades. Roosi saab painutada, kuni õhutemperatuur on üle 0 kraadi, siis oksad ei murdu. Vanemaid ja otse istutatud tüviroose on raske painutada, mistõttu nad talvituvad soojustatud ümbrises püsti.

Kui roosi võra on veidi kärbitud, tehakse ettevalmistus talveks. Tüvest veidi eemal lükatakse maasse kolm roosist veidi kõrgemat posti. Ümber postide asetatakse metallist või plastist võrk, siis puistatakse loodud vormi kuivad lehed (lehed peavad olema kuivad, et roos ei hauduks ega tekiks hallitus) või kuiv naturaalne turvas. Kattematerjal peab katma kogu roosi võra. Lõpuks tõmmatakse peale džuutkangast müts, mis ei lase niiskust läbi, ja roos on valmis talvituma.

Oluline on kaitsta pookekohta ja mitte karta tüviroosi painutada. Roose painutatakse õigele poolele – see tähendab, et roosi ei tohi seemikust lahti rebida. Soojal talvel talvitub roos hästi.

Siiski, kui külm (-20 °C) paugub ja jäine tuul lõikab terve kuu, ei pruugi püsti pakitud roos talvituda. Roosi kahjustavad kahjurid ja haigused. Enne lehtede puhkemist on soovitatav teha kahjuritõrje, et hävitada talvituvad kahjurid. Roose tuleb kaitsta lehetäide ja jahukaste eest.

Kuidas talvitada tüviroosi, sellest saad lisaks lugeda SIIT.

Sarnased artiklid