Põnevaid münte koduaeda

Kaja Kurg
Shutterstock

Aias kogu aeg kasvanud „tavalise” rohe- või piparmündi kõrval tasub tutvust teha teistegi müntidega ning proovida üllatava aroomi ja maitsega uusi sorte.

Mõned aastad tagasi väikesest ladvapistikust alguse saanud rohemünt ’Marokko’ laiutab praegu aias suure lapina ning suvel peab teda labidaga mitu korda tõsiselt korrale kutsuma. Laiutamine tuleb talle aga andestada, sest parimat münditeed suviste aiatööde ajal januleevendajaks on raske leida – see on magus ja pehme ning kauni värviga.
Lõhnav münditee kuulub ka talveõhtute juurde ja on asendamatu külmetushaiguste korral. Müntidele annab neile ainuomase lõhna mentoolirikas eeterlik mündiõli. Mündid on iidsest ajast tuntud ravim- ja maitsetaimed.
Kõige rohkem kasvab meie aedades pipar- ja rohemünti, mis aetakse sageli omavahel segi.

Piparmünt on rohemündi ja vesimündi looduslik ristand. Tema kandilised varred on punakad ja tihedalt lehistunud. Ka tumerohelistel lehtedel on sageli punakas toon, odaja kujuga lehelabad on soonilised. Võrreldes teiste müntidega on piparmündis ja tema sortides eriti palju eeterlikke õlisid. Paljudele tugeva maitsega piparmünditee ei meeldi. Toidu maitsestamisel ja tee valmistamisel piisab väikesest kogusest.
Rohemünt on piparmündist mahedam. Tema lehed on helerohelised, noorelt lausa ererohelised. Iseloomulik on see, et ülemistel lehtedel pole rootsu, need kinnituvad varrele n-ö istuvalt. Selle omaduse järgi saab rohemünti kergesti eristada piparmündist, mille lehel on u 5 mm pikkune roots.

Rohemünt on meil kasvavate kultuurmüntide hulgas kõige vähenõudlikum. Teda peetakse parimaks liigiks, mida kulinaarias kasutada. Rohemündi käharalehist teisendit kutsutakse käharmündiks.

Veel kasvab meie aedades õunmünti, mille lehti nuusutades on tunda mõnusat nõrka õunalõhna ja mille madalad kohevad puhmikud näevad kenad välja. Levinud on ka pikalehine münt, kirbumünt, väärismünt, ümaralehine münti jne. Loodusest saab korjata vesi- ja põldmünti.
Lõhnagurmaanide rõõmuks leiab aiaäridest põnevaid sidrunmündi (vesimündi ja püramiidmündi hübriid) sorte, mida vastavalt lõhnale kutsutakse rahvasuus šokolaad-, apelsin-, sidrun-, greibi-, basiilik jne mündiks.

 

Millal ja kuidas korjata
 

Kasulike ainete sisaldus taimes on kõige suurem kuival päikselisel hommikupoolikul, kui kaste on juba kuivanud. Kuum keskpäev ei sobi lehtede korjamiseks sellepärast, et siis lendub väga palju kasulikke eeterlikke õlisid. Kaotsi läheb palju oivalist aroomi ning kogutud saak pole enam nii väärtuslik.

Kuivatamiseks kogu mündilehti ja noori võrseid vahetult enne õitsemist või õitsemise algul, sest siis on taimes suurim eeterlike õlide sisaldus ja ta lõhnab kõige tugevamalt.

Tegutse nii: lõika taimed u 5 cm kõrguselt maha, eemalda alumised kolletunud lehed ja tee hõredad kimbud. Riputa kimbud varjulisse hea tuuletõmbusega kohta kuivama.

Teine võimalus on panna maha lõigatud mündid kuivama õhukese kihina restile ja pärast kuivad lehed vartelt maha tõmmata.
NB! Püüa värskeid piparmündilehti mitte muljuda, sest kuivatamisel tõmbuvad muljumiskohad mustaks ja kuivatatud ürt näeb halb välja.
Mündilehti võib panna ka sügavkülma, kuid tasub teada, et umbes poole aasta pärast hakkab nende aroom vähenema.

 

Kasuta mitmekesiselt
 

Aiast nopitud värsketest mündilehtedest kuum tee jahutab oivaliselt kuumal suvepäeval. Igapäevasel joogiteel lase tõmmata alla 10 minuti, siis tuleb see aromaatsem ja mahedam. Maitse parandamiseks lisa mündilehti ka teistele taimeteedele, samuti mustale ja rohelisele teele. Samuti võib segada erinevaid münte omavahel.
Münditee rahustab, lõdvestab, soodustab seedimist, vähendab puhitusi, leevendab iiveldust, pea- ja kõhuvalu. Ka külmetuse, köha ja nohu korral tasub juua münditeed. Mündil on põletikuvastane toime.
Suvel ära unusta mündilehti lisada maitseks karastusjookidele.

Peale jookidele lisamise kuluvad mündilehed ära ka toitude maitsestamisel. Värskeid lehti võib suvi läbi lisada kartuli-, peedi- ja lihasalatisse, aedviljasupile, suvikõrvitsa-, kapsa- ja kaunviljatoidule ning kala- ja liharoogadele (eriti lambalihale). Värske mündikaste kuulub grillitud liha kõrvale. Eriti hõrk maitsekooslus on õunmünt värske kartuliga.
Mündilehekesed lisavad jumet puuviljasalatile ja magustoidule.
 

Kuidas kasvatada
 

* Kuna mündid levivad risoomidega kiiresti teiste taimede vahele, ära kasvata neid püsilille- või ürdipeenras, vaid eraldi peenras või suures anumas.

* Müntide liigid ja teisendid segunevad kergesti omavahel, sellepärast paiguta nad üksteisest kaugemale.

* Sobivaim on niiske ja viljaka mullaga poolvarjuline kasvukoht.

* Soodsates tingimustes levivad risoomid kiiresti ja puhmik muutub tihedaks. Kui taimel jääb kasvukohal kitsaks, hakkab ta kiratsema ja vajab noorendamist.

* Kõiki münte tasub 3–4 aasta tagant noorendada. Lihtsam on teha uus istutus kui vana puhmikut harvendada. Võta taimed üles ja istuta risoomide nooremad osad tagasi. Lisa peenrale komposti või kõdusõnnikut.

* Münte on lihtne paljundada risoomijuppidega (pikkus 10–15 cm ja vähemalt kaks pungapaari), hästi juurduvad ka suve hakul lõigatud ladvapistikud.

* Külmal lumevaesel talvel kipuvad piparmündi maapealsed võsundid külmuma. Et seda ei juhtuks, kata kasvupaik sügisel 5–6 cm paksuselt turba- või kompostiga.
 

Põnevaid sorte

Piparmünt (Mentha × piperita)

’After Eight’ – šokolaadilõhnalistest lehtedest saab oivalise taimetee.

’Almira’ – tugeva, selgelt tuntava maasikalõhnaga.

’Granada’ – värskendava apelsiniaroomiga.

’Multimentha’ – väga tugeva mündilõhnaga, kõrge mentoolisisalduse tõttu ei sobi külmutamiseks, saab üksnes kuivatada.

 

Sidrunmünt (Mentha × citrata)

’Orange’ – apelsinilõhnalised purpurja varjundiga lehed. Rahvasuus apelsinmünt.

’Basil’ – basiilikumaitselised lehed sobivad hästi kokku tomatiga ja salatitesse maitseandjaks. Rahvasuus basiilikmünt.

’Grapefruit’ – vürtsika tsitruselõhnaga, lehed suured ja helerohelised. Eriti sobiv jääteeks. Rahvasuus greipmünt.

 ’Chocolate’ – aroom meenutab tumedat šokolaadi. Väga tumedad lehed, punakaspruunid varred. Hea lisand magustoitudele. Rahvasuus šokolaadmünt.

’Eau de Cologne’ – üks tugevama lõhnaga münte. Eriti sobiv mündikastme ning maitseõli ja -äädika tegemiseks.

 

Rohemünt (Mentha spicata)

’Marokko’ (ka ‘Moroccan’) – tugeva magusa aroomiga, temast saab kõige täiuslikuma maitsega münditeed ning ülihead jääteed. Rahvasuus Maroko münt.

’Crispa’ – tugevalt säbruliste lehtedega.

’Kentucky Colonel’ – erakordselt aromaatne.


Õunmünt (Mentha suaveolens)

’Pomo’ – mõnusa õunalõhnaga.

’Variegata’ – tekstuursed valge servaga lehed lõhnavad magusalt nagu ananass. Ideaalne magustoidus ja taimeteena. Rahvasuus ananassmünt.

 

Väärismünt (Mentha × gracilis)

’Ginger’ -  ingverit meenutav aroom ja maitse. Rahvasuus ingvermünt.

Hatune münt (Mentha × villosa)

’Mojito’ – mahe-magusa aroomiga, vaid nõrgalt mentooline. Temast saab kõige ehtsama maitsega Kuuba rummikokteili mojito.

Sarnased artiklid