Sisustusajakirjade lehekülgedelt vaatab järjest enam vastu rohelust. Nii arhitektid kui sisearhitektid arvestavad üha enam taimedega. Uuringud on tõestanud, et rohelised taimed tekitavad parema elukeskkonna ning potid ja konteinerid on muutunud oluliseks osaks interjöörist.
Mis teeb ühest taimest trenditaime? Võiks öelda, et just suhtlusmeedial on siin märkimisväärne roll. Popid Instagrami kogukonnad, nagu Urban Jungle Bloggers, Jungalow või Plantcetera, on oma meeleolukate fotodega tekitanud teatava taimenälja või isegi sõltuvuse, millele noored meelsasti järele annavad. Õnneks on see üks igas mõttes tervislik sõltuvus.
Lüüra-viigipuu (Ficus lyrata)
Selle lüürat meenutavate kaunite lehtedega taime võidukäik on kestnud juba pikalt. Lääne-Aafrikast pärinev liik on oma paksude nahkjate lehtedega ülimalt dekoratiivne.
Lüüra-viigipuud on võrdlemisi lihtne kasvatada. Talle sobib nii täispäikeseline koht kui ka hajus valgus. Kevadest suve lõpuni kaitse taime otsese tugeva päikese eest, suvekuumaga piserda lehti. Hoia puud tuuletõmbuse eest. Aeg-ajalt võta lehtedelt tolmu, kuna taim on tolmu suhtes tundlik. Muidugi hoiab see ka puu välimuse kaunimana.
Ümber tuleks taim istutada iga 2–3 aasta järel. Lüüra-viigipuud on lihtne paljundada: piisab, kui pista poolpuitunud oks vette ja oodata, kuni sellele kasvavad juured külge.
Kui tahad taime harunema panna – mis on hea mõte, sest muidu ta kasvabki ühe pika varrena –, lõika varakevadel võrse ots maha.
Kilp-piilea (Pilea peperomioides)
Kui puude jaoks kodus ruumi napib, siis veidi väiksematest taimedest on viimaste aastate superstaariks saanud kilp-piilea. See dekoratiivne taim kasvab troopilistel ja subtroopilistel aladel üle maailma. Inglise keeles kutsutakse teda ka hiina rahataimeks (Chinese Moneyplant).
Piileale meeldib valge kuni poolvarjuline kasvukoht, hästi sobib põhja, ida või lääne suunda jääv aknalaud. Vaid ere ja kõrvetav kevadsuvine päike pole talle hea: siis lehed kolletavad ja taim kaotab oma kauni ja terve välimuse. Kuigi piilea talub ka varjulist kasvukohta, pole toa hämaramad riiulid tema jaoks just parim valik. Seal venivad taimed välja, muutuvad nõrgaks ja heledaks.
Piilea armastab suuremat õhuniiskust, kuid saab kenasti hakkama ka kuiva õhuga keskküttega ruumis. Seal tasub teda aeg-ajalt piserdada, tee seda alati pehme toasooja veega.
Piileat on lihtne paljundada või uuendada ladvapistikuist, aga taim ajab hoogsalt ka võrseid, mida saab ümberistutamisel eraldada. Võid üllatuda, kui piilud poti alla ja ka drenaažiaukudest paistavad beebitaimed. Pistikud juurduvad hästi nii kerges, liivaseguses mullas kui ka klaasis vee sees. Jagamise teel eraldatud taimekesed juurduvad mullas juba paari nädalaga. Kompaktsema taimekogumiku saamiseks istuta ühte potti mitu taime.
Tillandsia (Tillandsia)
Viimastel aastatel eriti populaarsed tillandsiad, rahvasuus õhutaimed, on oma graatsilise välimuse ja vähese nõudlikkuse tõttu teretulnud igaühe koju. Õhulilled, nagu ka nimi ütleb, saavad oma toitained õhust, nad ei vaja kasvamiseks mulda.
Tillandsiate värvus varieerub valkjashallist kuni erkroheliseni, eriti kenad on tema roosad vormid. Ka lehe paksus varieerub märkimisväärselt: mõned õhulilled näevad välja kui õrnad pintslid, teised sarnanevad sukulentidega.
Õhulilli on üsna lihtne kasvatada. Piserda neid paar korda nädalas toasooja veega, kõige parem on vihma- või lumesulamisvesi. Iga paari nädala tagant või kord kuus võta taim oma pesast välja ja leota teda umbes tund aega. Alati pärast leotamist on vaja lasta lillel ära kuivada, et liigne niiskus ei tekitaks lehtedes mädanikku.
Ehkki tillandsiad kasvavad aeglaselt ja tundub, et nad kunagi ei õitse, on nad tegelikult õitsevad taimed. Õis annab märku, et taim on saanud täiskasvanuks. Kestab mitu kuud, enne kui õis tuhmub ja seejärel närbub. Närtsinud õis näpista ära, sama tee ka kuivanud lehtedega.
Kui õhulillel tekivad „tütred”, siis võid lasta neil kenasti üheks suureks puhmaks kasvada. Tütartaime saab kasvatada ka iseseisva taimena. Enne kui ta ema küljest ära näpistada, peab ta olema saavutanud u 2/3 ema kasvust.
Kõige toredam on õhulillede juures see, et neid saab eksponeerida sajal moel: rippuvana traadil, amplis, erinevatel alustel (puukoor, merekarp jne), kinnitatuna seinale kunstiteosena jne.
Tillandsiad ei armasta kinnist keskkonda, sellepärast ära pane neid terraariumisse ega ka muudesse klaasanumatesse. Taimele on tähtis vaba ja värske õhk. Õhulill kaunistab nii modernset kui ka eklektilis-romantilist interjööri ning teda sobib kinkida esimeseks taimeks noorele taimehuvilisele.
Kirjulehised pilgupüüdjad
Toataimede aretuses on üks tähtsamaid suundumisi saada põnevaid mitmevärvilisi lehti. Lehti võib olla tavapärase rohelise kõrval kollaste, sinakate, roosade või suisa valgete triipude, laikude või muude variatsioonidega.
Väga efektse välimusega on näiteks roosakas raik-turdleht (Crassula muscosa var. variegata), meeldiva monstera sort ’Borsigiana’ võib olla enamjaolt täiesti valge, erakordselt ägeda välimusega on filodendron (Philodendron) ’Pink Princess”, mille lehtede toon varieerub hõõguvast fuksiast beebiroosani.
Samuti muutuvad järjest trendikamaks turdlehed, kaktused jt lihaktaimed ehk sukulendid, mis on kas väga erilist tooni – näiteks viigikaktuse liik Opuntia violacea – või meenutavad väikest valkjashalli kivihunnikut.
Viimastest võib tuua esile Lapidaria margaretae (ingl Karoo Rose), mille välimus on suisa pöörane – taim oleks pärit justkui mujalt planeedilt.
