Potiroos ehib õue. Lemmikute kasvatusnipid

Mihkel Saar
Enamik poti- ehk terrassiroosidest kasvatatakse ja paljundatakse pistikutest. | Shutterstock

Väikesed terrassiroosid on tublid ja pikaajalised õitsejad.

Rooside kasvatamine pottides ja kastides kogub tasapisi ka Eestis hoogu, kuid mujal maailmas on see järjest populaarsem kasvatusviis. Roosisortide aretustöö käibki kolmes suunas: lõike-, avamaa- ja potiroosid.

Enamik poti- ehk terrassiroosidest kasvatatakse ja paljundatakse pistikutest. Nii näebki sageli müügil potiroose, mille potis kasvamas 3–5 väikest taime. Selliseid omajuurseid roose hoitakse eelkõige hooajataimena nagu suvelilli. Nad on hilisemas arengus viletsa kasvu ja talvekindlusega – see on ka põhjus, miks nende edasine kasvatamine aias sageli ebaõnnestub. Kes soovib aga potiroosi mitu aastat kasvatada, peaks valima kindlasti silmastatud roosi, millel on tugev juurestik ja hea kasvujõud.

 

Keda valida?
 

Üldiselt sobivad potis kasvatamiseks kõik kompaktse kasvuga roosisordid. Potiroosina on võrratud pinnakatteroosid, kelle kaarjad oksad kaarduvad elegantselt üle poti servade, moodustades efektseid roosikaskaade. Eriti head pinnakatteroosid on aiavaasides ’Aspirin’ (pärlmuttervalge), ’Austriana’ (punane), ’Fortuna Rigo’ (roosa lihtõieline, eriti rikkalikult õitsev sort), ’Innocencia Rigo’ (valge), ’Heidefeuer’ (punane), ’Aprikola Rigo’ (aprikoos) jt.

Aretatakse ka spetsiaalselt pottides kasvatamiseks mõeldud sorte. Enamasti on tegemist eriti tiheda kasvukujuga, 30–50 cm kõrguste väikeseõieliste miniroosidega, mis õitsevad potitaimena kaua ja rikkalikult. Terrassiroosid on müügil nägusas potis, lisaks on potis taimele lisatud väetis kogu esimeseks suveks – nii võib roosi aianduskeskusest ostes kohe terrassile panna.

 

Lemmikute kasvatusnipid
 

Potirooside talvitamine on tegelikult kergem kui sageli arvatakse. Kõige lihtsam on kaevata roos sügisel koos plastikpotiga mulda ja mullata võra üles – täpselt nii nagu teeme peenraroosidega.

Teine võimalus on viia roos keldrisse, kui seal on sobiv talvitamistemperatuur –2 °C. Enamik keldreid on aga soojemad ja nii hakkavad taimed juba poole talve ajal kasvama. Pimedas venivad võrsed välja ja taim jääb nõrgaks. Seetõttu on potiroosi siiski parem talvitada maasse kaevatuna.

Järgmisel kevadel tuleb potis mulda vahetada või istutada taim suuremasse potti.

Lisaks tuleb anda pika toimega väetist, arvestusega 3 g poti ühe liitri kohta. Nii kasvavad ja õitsevad potiroosid järgmisel aastal veelgi võimsamalt kui tänavu.

 

Eesti potiroosisorte
 

’Clementine’ – kollakasoranžide 3–4 cm täidisõitega miniroos. Õitseb väga rikkalikult. Hea haiguskindlusega. Aretaja Tantau, 1997.

’Chilli Clementine’ – punaste 3–4 cm täidisõitega miniroos. Rikkaliku õitsemise ja hea haiguskindlusega. Aretaja Tantau, 2005.

’Honeymilk’ – kreemikasvalgete 5–6 cm täidisõitega miniroos. Hea haiguskindlusega. Aretaja Tantau, 2001.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid