Puude kärpimine – miks ja kuidas?
Andrus Soomer
Husqvarna spetsialist
Kirsipuu saab hoolduslõikuse. | Shutterstock

Puude kärpimiseks on mitmeid põhjuseid. Ajalooliselt on kärbitud puid eelkõige esteetilistel põhjustel, kuid tänapäeval on levinum viljapuude kärpimine selleks, et need rohkem vilja kannaksid. Õigesti tegemise korral soodustate kärpimisega puu kasvamist ja õitsemist ning tulevikus kannab selline puu rohkem vilja. Puude kärpimine on küll kunst, kuid edu saavutamiseks ei pea olema arborist.

Vana ütluse kohaselt peaks olema võimalik visata mütsi läbi õunapuuvõra nii, et see tagasi alla lennates okste vahele kinni ei jääks. Sellesse ütlusesse peaks suhtuma aga teatava skeptilisusega, sest sellise puu võra on ilmselt liiga hõre! Mõningase lisaõhu ja valguse puuokstesse laskmine aitab aga kaasa puu kasvamisele ning vähendab ka seenhaiguste riski.

 

Kuidas käib ehituslõikus?
 

Puude kärpimine jaguneb laias laastus kaheks: n-ö ehituslõikus ehk puustruktuuri kujundamine ja hoolduslõikus. Väiksemate noorte puude ehitusliku pügamise käigus määratakse, millistest okstest kujuneb puuvõra. Oksad peatuvad kõrgusel, kus nad välja kasvavad, mis tähendab, et ühe meetri kõrguseks kasvav haru on ka 50 aasta pärast endisel kõrgusel. Põhireegel on mitte kärpida oksi, mis on paksemad kui sinu ranne. Suurte okste lõikamine koormab puud, seetõttu on parem keskenduda väiksematele okstele ja kärpida väikeste lõigetega.

 

Milliseid oksi tuleks kärpida?
 

Kuidas valida, milliseid oksi kärpida? Kui soovid kärpida õunapuud, proovi vaadata olukorda õuna perspektiivist: kas sinuni jõuab piisavalt valgust ja õhku? Mida rohkem päikesevalgust sa saad, seda suuremaks, magusamaks ja maitsvamaks sa kasvad! Vaata, millised oksad varjavad sinu valgust ning millised need oksad on. Kas puul kasvab oksasid, millel on n-ö ebasoodne kasvunurk – nt oksad, mis kasvavad sissepoole, järsult ülespoole või ristuvad teiste okstega? Need tasub kärpida. Järsult ülespoole kasvavad oksad võivad puud kahjustada, sest suuremaks ja raskemaks muutudes nad murduvad. Oksad, mis ristuvad teiste okstega, võivad põhjustada n-ö marrastusi ning pakuvad kasvulava haigustele.

Kui puuvõrast kasvab otse üles oks, siis tasuks ka see lõigata, sest see võib hakata konkureerima põhitüvega. Vana põhimõtte kohaselt kärbitakse puid korvikujuliselt: põhitüvi tõuseb natuke ülespoole ja jaguneb seejärel ümmarguse korvi kujuliselt mitmeks haruks. Tänapäeval üritatakse tagada, et põhitüvi on pikk ja sirge.

 

Kuidas teha hoolduslõikust?
 

Vanemate puude kärpimisel peaks otsima tasakaalu vanemate ja uuemate okste vahel. Vanemad oksad ripuvad allapoole ja uuemad kasvavad ülespoole suunaga. Varem oli tavaks, et lõikekohti „raviti“ vahaga või muul viisil mädanemise vältimiseks. Kuid tänaseks teame, et puu enda kaitsemehhanismid toimivad kõige paremini ilma kõrvalise abita. Pärast kärpimist laske puul lihtsalt olla.

 

Parim aeg puude kärpimiseks?
 

Vanasti kärbiti viljapuid kevadel või talvel. Peamiselt seetõttu, et neil aastaaegadel ei olnud aias nii palju muid töid ning oli rohkem aega, et pühenduda puudele. Täna teame, et õuna- ja pirnipuud peavad kevadisele lõikamisele küll vastu, kuid parim aeg on hoopis suvel, eriti juulis, augustis ja septembris. Siis on puud oma energiavarud täis laadinud, mis tähendab, et nad paranevad kiiremini ning taluvad paremini seenhaiguseid ja muid riske.

Nendel aastatel, kui suvi saabub hilja, tasub kärpida pigem augustis või septembris, pehmema sügise korral isegi oktoobris. Kärpimist tuleks vältida nn kasvuperioodil ehk aprillis, mais, juunis ning ka talvel.

 

Ploomi- ja kirsipuude kärpimine
 

Õuna- ja pirnipuud on vastupidavamad kui näiteks õrnemat kätt vajavad ploomi- ja kirsipuud. Ploomi- ja kirsipuude hooldamiseks piisab enamasti kuivade, kahjustatud või haigete okste harvendamisest, selle asemel, et neid tõesti kärpida. Selleks, et puu rohkem vilja kannaks, võib vahel kärpida liiga hoogsalt kasvavaid oksi. Muidu on kõige parem lasta neil puudel lihtsalt vabalt kasvada. Kuid kahjustatud oksad tasub igatahes eemaldada, muidu võib kaotada kogu puu.

 

7 soovitust puude kärpimiseks
 

Eemaldage oksad, mis kasvavad sissepoole, järsult ülespoole või ristuvad teistega.

Kärpige oksi täpselt sealt, kus soovite, et kasvaks uus võrse ja saaks uueks oksaks.

Lõika selle oksa lähedalt, mida soovid alles hoida.

Parim aeg kärpimiseks on juulist septembrini.

Kasuta teravaid ja häid tööriistu, siis paranevad lõigatud kohad kiiremini.

Vältige äsja istutatud puu kärpimist. Las ta kogub esmalt jõudu!

Kärbi pigem igal aastal natuke, kui harva, aga korraga palju.

Sarnased artiklid