Redis - jahedat ja lühemat päeva armastav kiirekasvuline juurvili
Tiina Tammet
Redise enamasti punast juurepalli süüakse meil peamiselt toorelt ning nii on ta ka kõige kasulikum. | Shutterstock

Krõmps ja särtsakas redis kasvab kiirelt ja ahvatleb maiustama.

Redis on üks esimesi juurvilju, mida varakult külvates saab tarvitama hakata. Redise enamasti punast juurepalli süüakse meil peamiselt toorelt ning nii on ta ka kõige kasulikum. Punavalgete ratastega võileivad kuuluvad ühtmoodi nii kevade kui lapsepõlve juurde. Redis on ka aedvili, mida herneste kõrval on tore koos lastega maha panna. Ta kasvab suhteliselt kiiresti ja nii on tulemus lühema kannatusega noortel inimestel kiiremini käegakatsutav. Redist kasvatatakse Eestis pea igas koduaias.

 

Külva vara

Redis kasvatab ilusa juurvilja jahedapoolse ilma, niiskema maa ja lühema päevaga. Suvesooja, kuiva ja pikema valgega kipub ta hoopis õitsema ning seemneid kasvatama.  Redist võiks külvata kevadel korduvalt paarinädalase vahega, siis jätkub hõrke ampse kauem võtta. Ja kui rediseisu ei ole suvega üle läinud, tasub seemneid mulda panna sügise poole, kui päevad taas lühemaks ning ilm jahedamaks ja niiskemaks muutub.

Redist külvatakse kevadel esimesel võimalusel kas kasvuhoonesse või avamaale.  Redis pole eriti külmakartlik, ent külvide katmine kattelooriga kiirendab saagi valmimist. Lühiajalised nelja miinuskraadiga öökülmad ei tee tõusmetele eriti kahju ning taim kasvab ka viie soojakraadiga. Parim kasvusoojus on siiski algul 10 ja hiljem 15–18 soojakraadi juures.

 

Kasvab kiirelt

Redise sordivalik on segadust tekitavalt lai. Huviline leiab erineva juurekuju ja -värvusega varaseid ja hilisemaid sorte. Redis on väga kiire kasvuga taim, varajasemad sordid annavad saaki juba kuu aega pärast külvi.

Kuid sordiomadustest rohkem mõjutab redise saaki kasvuaegne keskkond. Talle on kõige meelepärasem kobe muld, kus on pidevalt parasjagu niiskust. Kuivas mullas jääb redis puiseks ja kibedaks, ebakorrapärase niiskusega kipub lõhenema.

Mulla toitainete suhtes pole redis eriti nõudlik. Küll aga peab tähele panema, et head saaki ei saa liiga lämmastikurohkes ega ka värske sõnnikuga väetatud peenras.

 

Niiskust ja kobedat mulda

Noored taimed vajavad arenemiseks valgust. Seetõttu tipitakse rediseseemned 1–2 cm sügavusele külvivakku ükshaaval paari-kolmesentimeetrise vahega, jättes reavaheks u 15 cm.  Nii kulub seemet vähem, tõusmed saavad piisavalt valgust ning hilisem tüütu harvendamine jääb ära. Lihtne on redist maha panna spetsiaalse paberist külvilindiga, mis vajab vaid õiget mullasügavust ja niisutamist.

Kasvamisaegne hooldus seisneb rohimises, mulla kobestamises  ning piisava niiskuse hoidmises. Tarvitama võib redist hakata kohe, kui juured on piisavalt suurust kogunud. Ka taime nooremad lehed sobivad vitamiinirikkaks salatilisandiks.

 

Redise kasulikkus

Redis Raphanus sativus L. var. sativus on ristõieline taim nagu ka kapsas, naeris, sinep ja rõigas. Tema kodumaaks peetakse Aasiat, täpsemalt Hiinat, aga ka Vahemere maade idaosa. Koostiselt on ta väga sarnane rõikaga, olles väikese toiteväärtusega ning andes vähe energiat, ent sisaldades palju mineraalained ning C-vitamiini. Redis on väga hea kevadine ainevahetuse korrastaja. Teravalt mõrkja maitse annab redisele sinepiõli.

 

Redis sisaldab

90–94% vett

3,5% süsivesikuid

1,2% valke

1% kiudaineid

orgaanilisi happeid

25–30 mg% C-vitamiini

B1-, B2- ja PP-vitamiine, foolhapet ning karotiini

palju mineraalaineid ja mikroelemente

eeterlikke õlisid (sh sinepiõli)

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid