Rene Bürkland: Hiina meditsiin aitab kõige paremini haiguse-eelsel ajal

Elise Järvik
08.02.2018
Põhilised ravimeetodid on taimravi, nõelravi, ravimassaaž, toitumisteraapia, qigong'i teraapia ehk ravivõimlemine, soojus- ehk moksateraapia, kuputeraapia, gua sha teraapia. | Shutterstock

Hiina meditsiini arst Rene Bürkland soovitab vaadata haigust kui õppetundi: järelikult on inimene teinud midagi valesti, et on terviserajalt kõrvale kaldunud. Hiina meditsiini põhieesmärk ongi aidata organism õigele rajale tagasi.

 

Hiina meditsiin on kuni 5000 aasta vanune meditsiiniharu, mis põhineb peamiselt taoismil, aga ka konfutsianismil. Dr Bürklandi sõnul on tegemist loodusteraapiaga, mille eesmärk on saavutada organismi sisemine tasakaal ning tasakaal keha ja väliskeskkonna vahel, et inimese organism saaks hakata ennast uuesti tervendama. "Kui organism funktsioneerib normaalselt, suudab ta enamiku asju ära lahendada," kinnitab ta.

 

Aitab kaasa isetervenemisele
 

"Iga arsti eesmärk, aga Hiina meditsiinis eriti, on näidata inimesele teed terviseni, mitte see, et sa annad talle käe ja käid ülejäänud elu tal käekõrval, nagu on krooniliste haigetega, kes peavad kogu aeg võtma ravimeid, et elus püsida. Aga kui sa aitad inimese õigele teele, siis ta käib ise edasi," räägib dr Bürkland ja rõhutab, et edasikäimiseks peab inimesel olema piisavalt teadmisi: et ta oskaks teha näiteks qigong'i võimlemist, shindō'd või joogat ning mõistaks hinnata oma keha märke ehk sümptomeid ja vastavalt reageerida kas toitumise, ravimtaimede või punktmassaažiga.

Rene Bürkland leiab, et ei ole mingit probleemi, kui kord aastas võtta peavalu vastu valuvaigistit, aga kui ravimite tarbimine on sage, siis see inimest korda ei tee: see võib küll võtta sümptomid ära, kuid ei ravi. Seevastu Hiina meditsiini abil saame keha toetada, nõnda et ta saab ise haigusest jagu, mis ongi dr Bürklandi hinnangul selle meditsiiniharu suurim pluss. "Ilmselgelt on palju haigusi, mille korral Hiina meditsiin jääb nõrgaks ega aita, mistõttu on vaja ka Lääne meditsiini. Üks ei välista teist," sõnab arst, toonitades, et omad tugevused on nii Hiina kui ka Lääne meditsiinil.

 

Eriti hea profülaktikaks
 

Hiina meditsiin aitab kõige paremini haiguse-eelsel ajal. "Kui inimese organism läheb tasakaalust välja, siis see ei tähenda veel haigust, aga keha hakkab märku andma, et midagi on korrast ära," räägib dr Bürkland ja toob näiteks tükitunde kurgus. "Lääne meditsiinis tehakse kõik uuringud ära, aga mitte midagi ei leita. Hiina meditsiini järgi on see probleem veel energeetilisel, mitte füüsilisel tasandil. Ja selliste sümptomite korral on Hiina meditsiiniga ravida lihtsam. Kui aga probleem läheb edasi, tükitunne on pikka aega ja ühel hetkel tekivad näiteks kilpnäärmeprobleemid, siis on juba palju raskem Hiina meditsiiniga ravida."

Arsti sõnul on Hiina meditsiin hea nii psühhosomaatiliste kui ka füüsiliste probleemide korral, samuti toetava ravina Lääne meditsiiniga koos krooniliste haiguste korral, operatsioonidest taastumisel, valu- ja vähiravis. "Aga eriti hea on ta profülaktikaks," ütleb ta, kinnitades, et kõige parem ongi pöörduda Hiina meditsiini arsti poole siis, kui veel midagi viga ei ole.

 

Tervendada tuleb algpõhjust
 

Ent loomulikult leiab abi ka väljakujunenud vaevuste korral, nagu unetus, kõhukinnisus, kroonilised valud, silmaprobleemid, näiteks maakuli degeneratsioon (kollatähni kärbumine). Seejuures ei keskendu Hiina meditsiin ühele kahjustunud organile, vaid vaatleb inimest kui tervikut. Rene Bürkland selgitab seda maksa näitel.

"Lääne meditsiini järgi on maks väga tähtis organ, mis tegeleb vere puhastamisega, detoksikatsiooniga, aga Hiina meditsiini järgi on maksal palju rohkem funktsioone. Näiteks vastutab maks silmade eest: kui silmad on kuivad, punased, valutavad, siis on maksa yin ehk veepool nõrk või maksa tuli ehk yang liiga tugev ning siis tuleb rahustada maksa ja niisutada silmasid," räägib arst ja soovitab selleks puhuks lihtsat teesegu krüsanteemiõitest ja goji-marjadest.

"Emotsioonidest on maks seotud frustratsiooni, pinge, stressi, vihastumisega, mida on tänapäeval hästi palju, see omakorda mõjutab silmasid. Lisaks aitab maks kõõluseid ja sidemeid, nii et kui maksaenergia jääb kinni, võivad tekkida krambid, tikid, näiteks silmanurk hakkab tõmblema. Ka kihistuvad, kuivad küüned näitavad, et maksa yin on nõrk. Seetõttu ei ole mõtet panna midagi küünte peale, vaid tuleb tervendada algpõhjust. Organism on tervik, kus kõik on kõigega seotud: kui ühes kohas läheb midagi paigast ära, siis see mõjutab kohe ka teisi kohtasid," sõnab dr Bürkland.

 

Organismi kolm tasandit
 

Tohter selgitab, et Hiina meditsiini järgi koosneb organism kolmest osast: vaimust, qi'st ehk energiast ja kehast, mis on omavahel tihedalt seotud. "Nähtavad probleemid, mis vajavad ravi, on sageli füüsilisel tasandil, aga füüsilise tasandi probleemid tekivad tihti sellest, et qi'd on liiga vähe või ei liigu ta korralikult, mistõttu tekivad sümptomid ja lõpuks haigus. Aga qi probleemid saavad sageli alguse vaimutasandilt ehk emotsioonidest, psüühikast, kognitsioonist: see võib mõjutada qi'd, see võib mõjutada füüsilist keha.

Kui me kõiki kolme tasandit ühekorraga vaatleme ja ravime, siis on ravitulemus palju tõhusam kui see, et me füüsilisel tasandil haigust ravime või sümptomid ära võtame, sest kui me energiat liikuma või juurde anda ei saa ja ka vaimu tasandil jäävad probleemid alles, siis lõpuks me jõuame algusesse tagasi," räägib dr Bürkland.

 

Diagnoos küsitluse ja vaatluse teel
 

Sellel ajal, kui Hiina meditsiini diagnostika välja arenes, ei olnud mingeid aparaate, mistõttu on peamised diagnoosimeetodid küsitlus ja vaatlus. "Põhiline on anamneesi võtmine: inimene räägib oma haigusest, ja sümptomite järgi saab kindlaks teha, kus probleem on. Sellele järgneb pulsidiagnostika, mille järgi saab arst hinnata kõikide siseorganite olukorda, ja siis on keelediagnostika, mis samuti näitab, mis inimese sees toimub. Ja loomulikult vaatab arst, milline on inimese konstitutsioon, kuidas ta käib, kuidas räägib, kuidas hingab – kõik sellised asjad annavad infot. Selle põhjal pannakse üldpilt kokku ja üldpildist lähtuvalt hakatakse inimest tasakaalustama, ravima," selgitab Rene Bürkland.

Põhilised ravimeetodid on taimravi, nõelravi, ravimassaaž, toitumisteraapia, qigong'i teraapia ehk ravivõimlemine, soojus- ehk moksateraapia, kuputeraapia, gua sha teraapia. "Aga tavainimese seisukohast on ravidest kõige tähtsamad võimlemine, toitumisteraapia ja mõned ravimtaimed," ütleb arst.

 

Energia peab liikuma
 

Kõige parem profülaktika on dr Bürklandi sõnul töö ja puhkuse tasakaal. Aga on veel palju asju, mida inimene ise igapäevaselt oma tervise hoidmiseks teha saab. "Kõige lihtsam on näiteks käte hõõrumine: hõõrud käed soojaks, masseerid nina, masseerid näo, masseerid kõrvad, masseerid peanaha, patsutad üle kogu keha, see paneb vere ja energia liikuma. Hiina meditsiinis on ütlus, et nii kaua kui energia liigub, suudab keha ennast tervendada. Kui energia jääb seisma, tekivad haigused," õpetab tohter.

"Lisaks normaalne toitumine, ja kui inimene oskab moksat teha, siis on profülaktikaks väga hea niinimetatud saja haiguse punkti ehk mao kanali 36. punkti igapäevane soojendamine. Samuti tugevdavad immuunsust qigong'i harjutused, ja kui lihtsamatest taimedest rääkida, mida Hiina meditsiinis kasutatakse, siis võiks nimetada läikvaabikut (Ganoderma lucidum) ja Hiina kedristõlvikut (Cordyceps sinensis), mis mõlemad annavad energiat juurde, parandavad immuunsust ja aitavad väsimuse vastu," jagab arst soovitusi.

"Tegelikult saab väga palju enda jaoks teha, oleks ainult teadmisi. Keha annab kohe märku, kui tasakaal ära kaob, ja kui inimene oskab neid märke lugeda, siis on hästi lihtne ennast tasakaalu tagasi saada," kinnitab dr Bürkland.

Sarnased artiklid