Rododendronite seltsilised. Kes sobivad ansamblisse?

Mihkel Saar
Liikide valiku puhul pea silmas ennekõike nende niiskus- ja valgusevajadust ning happesuse taluvust. | Shutterstock

Teistest liikidest kaaslased toovad aeda vaheldust ja õiteilu ka selleks ajaks, kui rododendronid ise ei õitse, moodustavad rodoõitega kauneid kombinatsioone.

Rododendronite seltsi sobivad paljud kanarbikuliste sugukonda kuuluvad liigid jt happelist mulda eelistavad põõsad, varjutaluvad pinnakatjad ja kõrrelised, sõnajalad, sibul- ja mugullilled ning mõistagi samblad ja samblikud. Kui rajad oma rodoaia metsa alla, ei pea seda tingimata „sisustama“ aiandusäri abil – sinna sobivad suurepäraselt ka mõned kodumaised looduslikud liigid.
Liikide valiku puhul pea silmas ennekõike nende niiskus- ja valgusevajadust ning happesuse taluvust. Mõne praktiku väitel on turbapätsid aga sedavõrd puhas ja ühtlast niiskust hoidev kasvupinnas, et mõnikord võivad selles end hästi tunda ka need taimed, kes muidu eelistavad neutraalsemat kasvualust.
Järgnevalt loetletud taimed ei ole mõistagi lõplik valik, vaid üksnes osa rododele sobivatest seltsilistest.

 

Puud ja põõsad
 

Rododendronile sobivad muretuteks naabriteks sellised puud, kelle juurekava on allapoole suunduv, näiteks mänd Pinus, lehis Larix (ei talu kõrget põhjavett) või tamm Quercus. Kui sinu aias kasvab aga selline puu, kelle juurekava on laiuv ja pindmine, tuleb turbaaiana kõne alla üksnes kõrgpeenar, mille põhi on maapinnast isoleeritud, muidu võtab puu kogu niiskuse ja toitained enesele. Aia valgemasse piirkonda sobivad näiteks madalakasvulised pajud Salix, siberi kontpuu Cornus alba kasvab pea igasugustes valgusoludes ning eelistab niiskust. Rodode seltsi sobib ka meie metsade tavalisim alusmetsa liik, mürgiste marjadega harilik paakspuu Rhamnus frangula ja tema sordid. Kauni efekti annavad erinevad vahtrad Acer, toompihlakas Amelanchier, jaapani juudapuulehik Cercidiphyllum japonicum ja tömbilehine viirpuu Crataegus laevigata.

Turbaaia õitsemisperioodi sobivad ideaalselt pikendama kalmiad. Ahtalehine kalmia Kalmia angustifolia ’Rubra’ on täiesti talvekindel kitsaste igihaljaste lehtedega väike põõsas. Ta kasvab kuni 1 m kõrguseks, õied on punased ning õitsemisaeg vahetult peale rododendronite õitsemist. Ameerikas ja Saksamaal on ahtalehisest kalmiast aretatud väga palju põnevate õitega sorte, keda maksab ka meil proovida. Laialehine kalmia Kalmia latifolia on suuremate ja laiemate igihaljaste lehtedega kui ahtalehine kalmia, sarnanedes rohkem rododendronile. Tema sortide õitseaeg jääb juuni lõppu.

Maapinda kaunistama sobib habraste õitega harilik harakkuljus Linnaea borealis.

 

Kanarbikuliste perekond
 

Muude põõsaste-püsikute kõrval on põhjust rääkida eraldi kanarbikuliste perekonnast, sest just nemad eelistavad rododendronitele sarnaseid kasvutingimusi ja on seega nende seltsis kõige hõlpsamini kasvatatavad taimed. Nn loodustaimedega sisustatud aed näeb enamasti välja ka kõige loomulikum.

Suve lõpul toob aeda värvi kanarbik Calluna vulgaris, aiandusärist leiab müügilt arvukalt erinevaid sorte. Kanarbiku sõsar on talle üsna sarnase välimusega eerika Erica, kes õitseb kevadel ja suvel. Seejärel on terve rida häid marjakultuure: peale hariliku mustika Vaccinium myrtillus võib rodoaias kasvatada ka ahtalehise mustika Vaccinium angustifolium ja kännasmustika Vaccinium corymbosum sorte. Saaki annavad ka hariliku jõhvika Oxycoccus palustris ja suureviljalise jõhvika Oxycoccus macrocarpus sordid ning harilik pohl Vaccinium vitis-idaea.

Kanarbikuliste suurde perekonda kuuluvad näiteks ka igihaljad õisküüvitsad Pieris, kes kaunistavad aeda igal aastaajal, harilik küüvits Andromeda polifolia ja pinnakatjana lamav talihali Gaultheria procumbens.
 

Püsikud

Kui sibullilled täiendavad rodode kevadsuvist õitsemist ja põõsad ehivad aia sügisvärvidega, siis püsikud ehivad seda rodode õitseajast sügiseni välja, kaunistades ka südasuviseid kuid.
Maikuus õitsevad: jaapani metsmagun Hylomecon japonica, tiibpojeng Glaucidium palmatum, bergeenia Bergenia, harilik jänesekapsas Oxalis acetosilla.
Mais-juunis õitsevad verev sõrmkübar Digitalis purpurea, kobar-varjuliilia Smilacina racemosa ja maikelluke Convallaria majalis. Võsund-pisipööris Heucherella tiarelloides õitseb juunis, lehtdekoratiivsed hostad Hosta sõltuvalt sordist juunist septembrini.
Juulist augustini õitsevad tiibeti priimula Primula florindae, sulgjas rodgersia Rodgersia pinnata ja kaunis murtudsüda Dicentra spectabilis. Juulist septembrini õitsevad tõnnikeselehine ebamagun Meconopsis betonicifolia ja erinevad astilbed Astilbe. Lursslill Cimicifuga õitseb sõltuvalt liigist augustist oktoobrini.

 

Sarnased artiklid