Möödunud talv mõjus roosidele üle Eesti laastavalt, seda nii lume raskuse kui ka mitmete haiguste tõttu. Kannatada said kõik, kes korralikult kaetud ei olnud. Tark aiapidaja on eelnenust õppinud ja varunud aegsasti vajalikud kattematerjalid, et möödunu ei korduks.
Üks esimesi töid, mida sügisel tehakse, on rooside muldamine. Seda pole mõtet väga varakult teha, aga kui öösiti hakkab termomeeter juba 3–5 miinuskraadi näitama, tuleks tegutseda. Muldamiseks ei tohiks roosipõõsale peale kraapida mulda taime ümbert, sest siis jäävad juured talvel külma kätte ning kahjustused on kerged tekkima. Samas ei pea kasutama ka alati mulda, vaid sobib igasugune puistematerjal: turvas, liiv, muld või kompost, kasutatud on isegi saepuru või mereadrut. Tähtis on vaid, et kattematerjal oleks kuiv ega lenduks, sest muidu pole taimedel sellest kasu. Muldamise mõte on kaitsta roosisorte, sest roosid on üldjuhul poogitud ja kui pealsed ebasoodsa talve tõttu hukka saavad, taastub roos mulla all olnud osast uuesti. Maa külmub talvel nagunii, ent mida sügavamal on pookekoht, seda parem. Enamasti piisab ämbritäiest põõsa kohta, suuremate rooside puhul tuleb materjali arvestada rohkem. Umbes paarikümne sentimeetri kõrgune mullakuhil peaks tagama rooside probleemideta talvitumise. Osad roosikasvatajad torkavad enne mulla pealekuhjamist roosipõõsa keskele väikseid kuuseoksi, mille mõte on hoida rooside ümbrus kuiva ja õhustatuna, sest õhk on teatavasti kõige parem isolaator.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus
