Seemned mulda! Kuumad tšillid ja magusad paprikad
Kaja Kurg
Shutterstock

Viimane aeg on mulda pista tšilliseeme ning hiljemalt märtsi keskpaigaks magus paprika. Kuidas nende istikuid ette kasvatada?

Nii tšillid kui ka magusad paprikad kuluvad paprika ehk punapipra (Capsicum) perekonda. Vürtspaprika ehk tšillipaprika (C. annuum Longum-rühm) on sordist olenevalt rohkem või vähem särtsakas. Teda võib pidada pigem maitsetaimeks, sest tšillit kasutatakse eelkõige toidu maitsestamiseks, et lisada sinna põletavaid noote.

Magusal paprikal ehk salatipaprikal (C. annuum Grossum-rühm) on paks, magus ja mahlane viljaliha, teda tarvitame köögiviljana. Mõlemal sordirühmal on tuhandeid sorte.

Maripaprika (C. baccatum) on mõõdukalt särtsakas. Meil on müüdud toredate kellukesekujuliste viljadega sorti ’Jamaican Bell’.

Eelpool kirjeldatud paprikaid on hobiaednikel kodustes tingimustes kõige lihtsam kasvatada, ülejäänud liigid on nõudlikumad ja vajavad suuremat pühendumist.

 

Tšillifännide lemmikuid
 

Tšilli tekitab kehas korraliku tulekahju. Seda põhjustab alkaloid kapsaitsiin. Keha hakkab tootma valu vaigistavaid aineid endorfiine ehk heaoluhormoone. Kuna pärast leekides piinlemist on hea olla, ongi paljud põletavate tšillide „nautimisest” sõltuvusse jäänud. Tšillifännidele on kõige teravamate sortide maitsmine nagu ekstreemsport: kas ma suudan end ületada?

Kibetuliste viljadega on kariibi paprika (C. chinense), mille kuulsamad esindajad on sordid ’Carolina Reaper’, ’Habanero’ ja ’Naga Morich’.

Kibe paprika ehk kirbiku ehk kajenni paprika (C. frutescens) tuntuim sort on ’Tabasco’.

Karvase paprika (C. pubescens) paksu seinaga viljad meenutavad väikseid õunakesi, tuntumad sordirühmad on Rocoto ja Canario.

Mida tulisem sort, seda soojanõudlikum ja pikema kasvuajaga kipub see olema. Sellepärast tasub katsetada mitut sorti ja vahetada taimi teiste tšillihuvilistega, et leida maitselt ja tulisuselt kõige meelepärasemad.

 

Hakkame külvama
 

Kuna tšillid on pika kasvuajaga, võiks nad külvata juba veebruaris. Siis tuleb aga soetada lisavalguse andmiseks taimelamp, sest tärganud taimed vajavad väga palju valgust – muidu ilusaid tugevaid istikuid ei saa. Kui lisavalgust pole võimalik anda, on külviga targem oodata märtsini, sest taimede tärkamise ajaks on aknalaual siis juba rohkem loomulikku valgust.

Magus paprika võiks olla külvatud hiljemalt märtsi keskpaigaks.

Külva seemned 3–4 kaupa niiske külvimullaga täidetud väikestesse pottidesse (läbimõõt 5 cm). Sobiv sügavus on 1–1,5 cm. Võid kasutada ka külvitablette. Hiljem näpista nõrgemad taimehakatised ära ning jäta alles kõige tugevam.

Võid külvata ka karpi, aga siis seisab mõne aja pärast ees pikeerimine. Pisikesi seemikuid ümber istutades võib kergesti juuri vigastada, mille tagajärjel tekib paariks nädalaks kasvuseisak.

Idanemise kiirendamiseks pane külvid sooja kohta (u 25°), elujõuline seeme tärkab siis nädalaga. Jahedal aknalaual võib idanemine aega võtta aga terve kuu.

Jälgi, et külv püsiks parajalt niiske.

 

Pärast tärkamist
 

Kui idandid hakkavad mullast välja pressima, tõsta tärkavad taimed võimalikult valgusküllasesse ja jahedasse (mitte alla 15°) kohta, et nad välja ei veniks.

Lase taimedele areneda 3–4 pärislehte (NB! Idulehti ära arvesta!), seejärel istuta veidi suurematesse pottidesse (läbimõõt 10−12 cm) samale sügavusele, kui nad varem kasvasid.

Kuna märtsi lõpuni on aknalaual loomulikku valgust siiski veel vähevõitu, tasub anda istikutele lisavalgust (päevas 14 tundi).

Paprikate ettekasvatusaeg on pikk. Kuna külvimulla toitainetest ei piisa selleks ajaks, tuleb istikuid kindlasti väetada. Kasutada võib tomati- või maitsetaimeväetist. Võta vaid kolmandik pakendil antud kasutusnormist, sest istiku toitainevajadus on väga väike. Mõnel tootel on ka eraldi välja toodud istikutele sobiv kogus.

Tõhusalt mõjuvad merevetikaekstrakt ja vihmaussisõnniku leotis. Nende lahusega kasta vähemalt üks kord seemnete idanemise ajal ja pärast iga ümberistutamist.

 

Oota ära esimesed õied
 

Kui on moodustunud 3–4 lehega külgharud ja avanenud esimesed õied, võib paprikad istutada kasvuhoonesse. NB! Liiga noorelt välja istutatud taime areng pidurdub.

Kütteta kasvuhoonesse võib taimed viia soojemal kevadel juba mai algul, kuid ööseks tuleb nad kindlasti katta kahekordse kattelooriga. Eriti vajalik on see väiksemas kasvuhoones, kus õhk jahtub öö jooksul väga maha.

Rõdul või terrassil anumas kasvatamiseks võta kolmandal ümberistutamisel 20–30 cm läbimõõduga pott. Suurus oleneb sellest, kui kõrgeks sort kasvab. Mida väiksem taim, seda väiksem pott. Anumas kasvatades võiks olla mulda 10–11 liitrit.

Välja ei maksa taimi viia enne, kui ilmad on püsivalt soojad ja pole enam öökülmaohtu. Selline aeg saabub tavaliselt mai lõpus või juuni algul.

Sarnased artiklid