Taimede ettekasvatamise põhireeglid. Aiapidaja kevadralli algab
kodus.ee
Ettekasvatuse õnnestumise eelduseks on puhas istutusmuld, kvaliteetsed seemned, piisav valgus ja õhutemperatuur ning korraliku niiskuse tagamine. | Shutterstock

Arglikult tärkav kevad annab koduaednikule rallistardi, mille finiš on küll alles sügisesel jüripäeval, aga kui kevadel virk olla, saab juba suvel koduaiast ka rõõmu tunda.

Haabersti K-rauta aiaosakonna juhataja Viive Tambek annab nõuandeid, mis tagavad, et kevadtööde ralli end hiljem kuhjaga ära tasub.

Eesti lühikese suve jooksul ei õnnestu enamikke köögivilju peenramaal seemnest valmis viljadeks kasvatada, sestap on tarvis soetada kas aiandi poolt ettekasvatatud taimed või kui kodus tubast valgusrikast ruumi jätkub, teha seda ise. Ettekasvatamist nõuavad näiteks kurk, tomat, paprika ja suvikõrvits, aga ka mitmed maitsetaimed, näiteks basiilik, samuti paljud suvelilled.
Virgematel koduaednikel on aprilli alguses taimed ettekasvatuskastist pea juba välja pistnud, aga pole ka hullu, kui ettekasvatusega on pisut hiljaks jäädud – ka aprillis jõuab veel seemnest taimed välja meelidata, erandiks on ehk paprika, mis tahab pikka poputamist. Õige alustamisaja üle võivadki aednikud vaidlema jääda, sest ühelt poolt tuleks saagikuse huvides varakult alustada, aga teisalt läheb liiga vara külvatud taimedel ettekasvatuspotis kitsaks, eriti kui kevad jääb hiljaks ja taimed peavad aeda jõudmist pikalt ootama.


Idanemine nõuab valgust, niiskust ja soojust

Ettekasvatuse õnnestumise eelduseks on puhas istutusmuld (näiteks turba ja liiva segu), kvaliteetsed seemned, piisav valgus ja õhutemperatuur ning korraliku niiskuse tagamine. Ettekasvatus võtab aega 3-8 nädalat, protsessi kiirus sõltub lisaks kasvatatavale taimele ka õhutemperatuurist ja valgusest. Pimedast jahedast toanurgast pole kahjuks midagi head oodata, taimed tulevad seemnest välja pigem päikesepoolsel verandal või päikeselisel aknalaual, mille all on radiaator. Kiireks idanemiseks võiks olla keskmisest toasoojast mõnevõrra kõrgem õhutemperatuur.

Taimede ettekasvatamiseks sobivad nii selleks spetsiaalselt mõeldud kastid ja potid kui ka majapidamises ülejäänud plastkarbid, peaasi, et need on korralikult puhtaks küüritud, piisavalt ruumikad ja augustatud. Turbamuld peab olema enne seemnete külvamist korralikult niisutatud.
Seemneid mulda pannes tuleb tutvuda pakendil väljatoodud informatsiooniga, sest iga seeme nõuab erinevat lähenemist. Enamik seemneid tahavad õhukese mullakihiga katmist, aga osad vajavad idanemiseks valgust ja jäävad sisuliselt mullapinna peale. Sellisteks valgusidanejateks on näiteks basiilik ja piparmünt.

Üldjuhul kehtib reegel, et mida väiksemad on seemned, seda hõredamalt võiks neid paigutada ja seda õhem kiht mulda läheb seemne peale. Ideaalis võiks kasutada erinevate taimede puhul erinevaid külvikaste, aga kui seemned pannakse kokku ühte anumasse, tuleks see varustada siltidega, mis annavad infot, milline taim millisest paigast pea välja pistab.
Idanemise kiirendamiseks võiks anumad katta algul õhukese läbipaistva kile või sobiva klaasiga, mis aitab hoida nii niiskust kui ühtlast õhutemperatuuri, aga kate tuleks eemaldada kohe kui taimed on mullast pea välja pistnud. Selleks, et taimed ei kasvaks päikese suunda kõveraks tuleb taimede anumat aeg-ajalt keerata.

 

Anna taimedele ruumi

 

Kui taimed on 10 sentimeetri kõrgusteks vibalikeks sirgunud, tuleb need ümber istutada ruumikatesse pottidesse. Selle töö lihtsustamiseks võid kasutada ümara otsaga puupulka, mis tuleb lükata juure alla, et taim üles tõsta. Uude potti tee pikeerpulgaga auk,  pista taim idulehtedeni sisse, seejärel suru muld tihedalt taime ümber ja kasta toasooja veega.
Kui taimedel on ettekasvatuskastis küllaga ruumi, piisab enamasti ka harvendamist ja teise potti ümber istutada pole tarvis. Välikeskkonda ümberistutamisega läheb veel aega – kasvuhoonesse võiks taimed viia mai keskel, avamaale mai lõpus.

 

Aprillis jagub tööd ka õue

 

Külm on küll alles taandumas ja mitmel pool on veel lundki näha, aga koduaednikul on aeg ühe jalaga õue kolida. Esmalt tuleks rõhku panna väetamisele, seda vajavad hetkel nii viljapuud ja –põõsad kui ka sibullilled. Võta õue kaasa ka käärid, et lõigata ära kõik külma- ja lumekahjustusega viljapuude ja põõsaste oksad. Hekkide piiramiseks sobib ajaliselt paremini aprilli teine pool või mai algus.

Aprilli keskel tärkab küll muru, aga esimene muruniitmine jäta pigem maikuusse, küll võib muru vajadusel üle riisuda, et saada lahti sinna jäänud sügislehtedest ja mahalangenud oksaraagudest ning muust prügist. Ka lillepeenrad võiks eelmise aasta kuivanud vartest puhtaks teha ja peenraid värske kompostmullaga toita.

 

Maikuus külva ja istuta

 

Istutustöödega ei saa alustada enne, kui maapind on täielikult sulanud. Mõnel aastal juhtub see aprillis, aga enamasti mais. Alles siis saab maha panna nii puud kui põõsad ja asendada talvega väljaläinud hekitaimed ning roosid.
Mais saad hinnata kriitiliselt ka muruvaipa – kas mõni koht on külmast kahjustada saanud või muttidest augustatud ja vajab uut muruseemet. Selleks on kõige parem kasutada spetsiaalset muru renoveerimissegu, mis taastab kiiresti ühtlase rohelise terviku. Kui muru tikub sammalduma, võiks sellele kanda pisut lupja, mis neutraliseerib happelist mulda ja pärsib sambla kasvu. Maikuus võiks muru ka väetada, kõige paremad on pikatoimelised väetised. Lisaks muru toitmisele sõltub muru rohelus ja tihedus ka niitmissagedusest, selle tegevusega teegi algust maikuus.

Mai esimeses pooles saab üldjuhul panna mulda need seemned, mis toas ettekasvatamist ei vaja – sibula, redise ja salati. Laugulistega ning peediga võiks oodata ära mai teise poole.

Mai keskpaigas saad istutada ettekasvatatud tomatid ja kurgid kasvuhoonesse, avamaale alles mai lõpus. Seda tuleb teha väga ettevaatlikult, seejuures taimi uute tingimustega aeglaselt kohandades. Isegi kui väljas on juba mõnusalt soe, võiks alustuseks viia taimed päevaks pottidega õue ja tuua ööseks tuppa tagasi, nii võib olla kindlam, et taim pärast õues vastu peab. Avamaa kurgile ja tomatile vali kindlasti päikesepaisteline asukoht ja kaitse esmalt taimi külma eest kattelooriga.

Suvelilledele sobiliku külviaja leiad nende pakendilt, reeglina on parimaks ajaks mai keskpaik või teine pool. Kui öökülmad pole selleks ajaks veel taandunud, tuleks õrnemad lilled pärast tärkamist katta algul kattelooriga. Paljud lilled vajavad nagu köögiviljadki toas ettekasvatust, sellega võiks alustada aprillis.

Kui kõik on külvatud, istutatud ja väetatud, kaeva läbi veel ka kompostihunnik, siis saad kevadralli lõppenuks lugeda, terrassimööbli õue tuua ja õiteilust rõõmu tunda.

 

Sarnased artiklid