Täpid ja laigud floksilehtedel

Eneli Käger
Kahjustajaid tuleb hoida kontrolli all. | Shutterstock

Kui floksilehtedel on märgata täppe ja laike, võib olla tegu alljärgnevate haigustega. Kuidas aga hoida kahjustajaid pisutki kontrolli all?

Floksi-helelaiksus.
Haigustekitaja Septoria phlogis puhul tekivad esmalt alumistel lehtedel ebakorrapäraselt üle kogu lehelaba 2–4 mm läbimõõduga valkjashallid violetse servaga laigud. Lehe alumisel küljel on laik pigem pruunikas.

Septoria phlogiana korral on leht kaetud arvukate violetjaspunaste täpikestega. Tugeva nakkuse korral lehed kuivavad ja varisevad. Enneta ja tõrju nii nagu jahukastetki. Siit leiad põjalikumalt abi. 

Ümarlaiksus (Phyllosticta decussata) on kohal siis, kui märkad lehtede ülaküljel ümmargusi valkjaid punakasvioletse äärega 2–10 mm läbimõõduga laike. Lehe alumisel pinnal on laigud pruunikad. Tugeva nakkuse korral lehed pruunistuvad ja varisevad. Esineb tihti koos helelaiksusega. Ennetamine ja tõrje on sama mis eelmistel.

Kuivlaiksuse (Alternaria) puhul on lehtedel algul kahvaturohelised, hiljem pruunikad, kontsentriliste ringidega laigud. Lehetipud keerduvad torujalt kokku ja pehmenevad. Niiskes keskkonnas kattuvad laigud mustja eoskandjate ja eoste kirmega. Lehed närbuvad, taimed hävivad. Haigus kandub edasi ka seemnetega. Haiguse arengut soodustavad kõrge temperatuur ning temperatuuri ja õhuniiskuse järsud muutused. Ennetamine ja tõrje on sama mis eelmistel.

 

Siin tegutsevad viirused ja mükoplasma
 

Kimarlehisust tekitab tubakanekroosi viirus. Nakatunud lehed on kiprunud, moondunud ja tervetest väiksemad. Neil moodustuvad tumevioletsed, hiljem helepruuni südamikuga kärbunud laigud või ringid. Mõnel roosaõielisel sordil muutuvad lehed üksnes mosaiikseks, ilma et kimarduks.

Samas on sorte, mil esmalt tekivad lehtedel kollakad ringid või ebamäärase kujuga triibud, õielehtedele ilmuvad heledad laigud või valged triibud (pisut sarnane hahkhallitusega), õied võivad samuti kimarduda. Varred on kõverdunud ja paksenenud, mõnikord kärbunud pikitriipude või kärnaste kohtadega kaetud ning maapinnalt lõhenenud. Olen täheldanud, et varte lõhenemist ja lamandumist ei esine igal aastal. See võib olla tingitud ka lämmastiku liiast, liigniiskusest ja liiga happelisest mullast.

Kuidas kimarlehisust tõrjuda

*Tubakanekroosi viirusest tabandunud taime ainus ravi on haigestunud taim mullast välja kaevata ja ära põletada. Kasuta kaevates aiaharki, sest see lõhub vähem juuri ja on suurem lootus saada taim kätte koos võimalikult paljude juurtega. Pärast kaevamist desinfitseeri kindlasti ka hark (selleks sobivad kasvuhoone ja keldri antiseptik, pesuvalgendi, vannitoa puhastusvahend, piiritus).

* Kasuta paljundamiseks vaid terveid emataimi.

* Hoia tööriistad puhtad.

* Piira taimemahlast toituvate putukate arvukust.

Floksi-niitlehisuse korral on lehed kitsad ja lainelise servaga. Tugevalt nakatunud lehed koosnevad üksnes keskroost, neil on niitjas kuju. Sageli on lehed kimardunud ja kaetud kollakate või nekrootiliste täppidega. Niitlehisust tekitab kurgi-mosaiikviirusega sarnane viirus. Enneta ja tõrju nagu kimarlehisust.

Koltushaigus (Aster yellows) moondab õielehed ja tolmukad rohekateks lehetaolisteks moodustisteks. Taimel on hulgaliselt peeni külgvõrseid ning varre sõlmevahed on lühikesed, haiguspilt meenutab pisut luudsust. Haigust põhjustab astri-koltushaigust esilekutsuv mükoplasma. Enneta ja tõrju nagu kimarlehisust.

 

Võib-olla hoopis kasvuhäire?
 

Mõnevõrra lihtsam on toime tulla aed-leeklille kimbutavate kasvuhäiretega. Kui lehed kuivavad ja varisevad (alates alumistest, nii nagu ka haiguste korral), võib põhjuseks olla liigniiskus ja toitainepuudus. Ja nii nagu eespool juttu oli, võivad varred lõheneda liigniiskes kasvukohas, vihmasel suvel ning lämmastiku liia ja liiga happelise mulla puhul.

 

Sarnased artiklid