Tarnad – kenad pilgupüüdjad. 13 põnevat tarna

Ave Visnapuu
Tarnu nagu paljusid teisigi aiataimi sobib kasvatada aiavaasides. | Shutterstock

Tarnad on tänuväärt taimed, neid kasutatakse nii liivade kinnistamiseks, mattide punumiseks kui ka dekoratiivtaimedena.

Tarnad (Carex) kuuluvad koos kõrkja, villpea ning mõõkrohuga lõikheinaliste sugukonda (Cyperaceae). Lõikheinalisi kasvab kõikjal maakeral, eelkõige on nad kohanenud niiske parasvöötme piirkonnaga. Tarnu leidub nii soodes, soostunud niitudel, niitudel kui ka metsas. Steppides, kõrbetes ja teistes kuivades kasvukohtades kasvavad tarnad on head söödataimed, niiskete ja soiste kasvupaikade liike söövad loomad halvasti, kuna neil on tavaliselt karedad ja sitked lehed.

Tarna perekonnas on umbes 1800 liiki. Neile on iseloomulikud kolmekandilised harunematud varred ning pikad longus lehed. Õied on tagasihoidlikud, rohelised või pruunikad ning koondunud pähikutesse. Vili on kolmekandiline või lapik pähklike.

 

Nii potis kui peenras
 

Tarna perekonnas leidub iluaianduslikus mõttes väga põnevaid liike. Lehtede värvus varieerub helerohelisest tumeroheliseni, helepruunist tumeda pronksjaspunaseni. Palju on ka triibuliste lehtedega sorte. Tarnad on enamasti madala või keskmise kasvuga. Asjatundliku paigutuse korral muutuvad nad aias kenaks pilgupüüdjaks.

Tarnu võib kasvatada erinevates kombinatsioonides, nii soolotaimena kui koos teiste ilutaimedega. Nendega saab katta suuremaid alasid, näiteks põõsaaluseid või peenraservu. Enamik tarnaliike sobib tiigikalda haljastamiseks, mõned võivad kasvada ka madalas vees. Tarna soetades tuleb alati enne kindlaks teha tema kasvunõuded. Mitmed väga dekoratiivsed ja populaarsed liigid on meil kahjuks talveõrnad. Kellel võimalust ja tahtmist, võib neid kasvatada n-ö üheaastasena, näiteks erinevates anumates.

Tarnu nagu paljusid teisigi aiataimi sobib kasvatada aiavaasides. Põnevaid kooslusi on võimalik moodustada nii püsi- kui suvelilledega, samuti erinevate kõrrelistega. Pottides kasvatamise eelis on see, et lihtsa vaevaga saab neid ringi paigutada ning niiviisi uusi meeleolusid tekitada. Samuti on kerge sobitada mulda eri kasvunõuetega taimeliikide tarvis. Potti valides jälgi, et selle põhjas oleks auk vee äravooluks ning et nõu oleks piisavalt suur ja juurtel piisavalt ruumi kasvuks. Pottides võib kasvatada ka mitmeid külmaõrnu tarnaliike, siis on lihtne anumad koos taimedega talveks näiteks kasvuhoonesse tõsta.

 

Hooldamine
 

Tarnad kasvavad nii päikeselisel kui ka poolvarjulisel kasvukohal. Valguse suhtes on nad üldiselt leplikud, kuid paljud liigid on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes.

Väetamist tarnad ei vaja, liigne lämmastik võib põhjustada lamandumist ning vähendada talvekindlust. Vahel rikuvad nende välimust roosteseened – nakatunud lehtedele ja vartele tekivad roostepruunid laigud. Haiguse vältimiseks istuta taimed üksteisest piisavalt kaugele, et nende vahele ei tekiks liigset niiskust.

Tarnu paljundatakse enamasti jagamise teel. Kevadel tuleb puhmik välja kaevata, tõmmata see väiksemateks tükkideks ning istutada sobivasse kasvukohta. Et taimed hästi juurduksid ning uue paigaga kohaneksid, peab neid kindlasti korralikult kastma. Muidu hakkavad taimed kiratsema või hukkuvad sootuks. Tarnu võib paljundada ka seemnetega, mõne liigi omad idanevad kiiresti, teistega läheb kauem aega.

Kevadine hooldus seisneb kuivanud lehtede eemaldamises. Mõne tarna vanad lehed võib varakevadel maha lõigata, enamasti aga tuleb puhmikud nendest puhtaks noppida või riisuda.


 

Põnevaid taimi

 

Jaapani tarn (Carex morrowii) on Jaapanist pärit igihaljas umbes 30 cm kõrgusi tihedaid mättaid moodustav tarn. Tema valgete äärtega tumerohelised lehed on kitsad ja jäigad. Mais ja juunis arenevad väikesed punakaspruunid õisikud.

Jaapani tarn sobib hästi pinnakatjaks suuremate puude ja põõsaste alla, kus ta moodustab kauni ning omapärase vaiba. Teda võib kasvatada ka suuremas potis varjulisel alal. Jaapani tarn armastab niisket mulda ja poolvarju või varju, päikese käes muutuvad lehed inetult pruuniks. Kevadise intensiivse päikese eest peab teda kaitsma. Kevadel korja kuivanud lehed puhmikust välja, kuivanud lehetippe võib ka veidi kärpida. Levinud sordid on ’Ice Dance’ ja ’Variegata’, mõlemad on valgete triipudega ja äärmiselt dekoratiivsed.

Oshiima tarn (Carex hachijoensis) on Jaapanist pärit 25–30 cm kõrguseks kasvav ümara kasvukujuga igihaljas tarnasort. Oshiima tarn on veidi külmaõrn, vajades talvel kerget kaitset. Kevadel puhasta puhmik kuivanud lehtedest.

Sordi ’Evergold’ kollasetriibuliste lehtedega puhmik jätab eemalt helekollase mulje. Talle sobib parasniiske mullaga poolvarjuline või varjuline kasvukoht, kus tema särav lehestik tuleb eriti uhkelt esile. Õitseb mais-juunis.

Keerdlehine tarn (Carex buchananii) on Uus-Meremaalt pärit umbes 50 cm kõrguseks kasvav püstise kasvukujuga igihaljas tarn. Tema lehed on pronksjaspruunid ning niitpeened, tipust keerdunud. Juunis-juulis arenevad tagasihoidlikud pruunikad pähikud. Keerdlehine tarn kasvab hästi päikeselises kasvukohas vett läbilaskvas lahjas liivakas mullas.

Keerdlehine tarn on ülimalt atraktiivne ja hinnatud tarnaliik. Sobib suurepäraselt kokku taimedega, kellel on hõbedased lehed või siis sinised või kollased õied. Kena on ta kiviktaimlas madalate padjandtaimede vahel ning ideaalne aiavaasis kasvatamiseks, kus on dekoratiivne ka talvel.

Tema puudus on lühiealisus, samuti on ta tundlik talvise niiskuse ja külma suhtes. Soojal talvel võib keerdlehine tarn õues peenras talvituda, kuid mõistlik on teda siiski hoida kasvuhoones potis. Kevadel korja kuivanud lehed puhmikust välja või vajadusel lõika tagasi. Meie aiandusärides pakutakse keerdlehise tarna punakaspruunide lehtedega sorti ’Red Rooster’ ning roheliselehist sorti ’Viridis’.

Paruktarn (Carex comans) on nagu keerdlehine tarngi pärit Uus-Meremaalt ning ka välimuselt sarnaneb eelmisega. See on pehmete peenikeste veidi kaardus lehtedega kerajaid mättaid moodustav väga dekoratiivne liik. Vahel võib ekslikult tunduda, nagu oleksid lehed kuivanud.

Paruktarn õitseb juunist augustini, õied on tagasihoidlikud ning asuvad lehtede varjus. Kasvab hästi päikesepaistelises kohas, vett läbilaskvas, kuid piisavalt niiskes pinnases. Mullaviljakuse suhtes kapriisne ei ole. Paruktarn sobib nii veekogu lähedusse, peenrasse kui ka potti. Kevadel „kammi” kuivanud lehed puhmikust välja või vajadusel kärbi veidi lehetippe.

See tarnaliik on külmahell ning vajab talvel kerget õhulist katet. Sordid ’Bronco’ ja ’Bronze Curls’ on pruunikate lehtedega, ’Frosted Curls’ aga roheliste lehtedega.

Ripptarna (Carex pendula) kodumaa on Euraasia ja Põhja-Ameerika. Liik on igihaljas ja aeglasekasvuline, kasvab 100–150 cm kõrguseks. Ripptarna tumerohelised 1–2 cm laiused longus nahkjad lehed moodustavad suure mätta. Mais-juunis arenevad kõrged õisikuvarred, mille tippudes asetsevad kaunid 10–15 cm pikkused pikaraolised pähikud.

Ripptarnale sobib hästi poolvarjuline või varjuline kasvukoht ning niiske huumusrikas muld. Ta on veidi kapriisne – kaitsta tuleb teda nii talviste suurte külmade kui kevadise tugeva päikese eest. Ripptarn on ideaalne metsaaia taim. Asendamatu on ta tiigikalda haljastuses, kus kaunid õisikud mõjuvad elegantselt. Päris hästi sobib ka taimekonteineris kasvatamiseks. Kevadel puhasta kuivanud lehed puhmikust välja või lõika taim tagasi.

Luhttarn (Carex elata) on meie kodumaine niiskete kasvukohtade tarnaliik. Sort ’Aurea’ on vaieldamatult üks kaunimaid kollaselehiseid tarnasorte, veidi kaardus lehed moodustavad kuni 60 cm kõrguseks kasvava laiuva puhmiku. Sordile omane helekollane toon tuleb paremini esile päikese käes või poolvarjus, varjus kipuvad lehed heleroheliseks muutuma Õitseb maist juulini, õisikud on tumepruunid ning veidi longus.

Luhttarn edeneb normaalselt ka kuivemas mullas, kuid rohkem meeldib talle siiski niiskus. Talub isegi madalas vees kasvamist, ent talveks tuleb taim sealt ikkagi välja tõsta. Kevadel lõika puhmik tagasi.

Vesihaljas tarn (Carex flacca) on kodumaine, vastupidav ning vähenõudlik talihaljas tarnaliik. Tema hallikasrohelised lehed moodustavad 30–40 cm kõrguse laiuva puhmiku. Juunis arenevad tumedad lühikese rao otsas rippuvad pähikud.

Vesihaljas tarn armastab lubjarikast mulda, kasvab normaalselt nii päikese käes kui poolvarjus. Sobib suurepäraselt suuremate alade haljastamiseks, kuna levib risoomidega väga kiiresti. Kevadel puhasta puhmikud kuivanud lehtedest.

Pugutarn (Carex gray) on Põhja-Ameerikast pärit tarnaliik. Kasvab umbes 50 cm kõrguseks, laiad lopsakad lehed on säravrohelised. Eriliseks teevad selle tarna juunis arenevad ebatavalise välimusega õisikud. Need meenutavad sõjanuiasid, mis esialgu on helerohelised, kuid suve edenedes muutuvad pruuniks.

Meelsamini kasvab pugutarn poolvarjulises niiske pinnasega kasvukohas. Sobib hästi tiigi kallast kaunistama, aga ka püsikupeenrasse või teiste püsikute vahele. Kevadel lõika taim tagasi.

Palmlehine tarn (Carex muskingumensis) on pärit Põhja-Ameerikast. Oma nime on ta saanud selle järgi, et heleroheliste lehtedega taimed moodustavad miniatuurset palmisalu meenutava puhmiku. See tarn erineb teistest selle poolest, et veidi longus lehed kasvavad ka varre ülaosas.

Palmlehine tarn kasvab umbes 70 cm kõrguseks. Juulis arenevad punakaspruunid püstised või veidi rippuvad õisikud. Liik on külmakindel ja vastupidav, puuduseks kalduvus suve teisel poolel lamanduda. Nii et istuta puhmik teiste püsikute vahele, kes taime püsti aitavad hoida, või toesta seda.

Palmlehisele tarnale sobib poolvarjuline või varjuline niiske mullaga kasvukoht, aga ka madal vesi. Talub nii päikesepaistet kui kuiva mulda. Tema eksootiline välimus tuleb eriti hästi esile, kui istutada taimed suurte kogumikena kõrgemate puude või põõsaste alla. Kevadel lõika puhmikud tagasi.

Palmlehise tarna sordid ’Calimba’ ja ’Green Star’on säravroheliste, ’Variegata’ kreemikate triipudega ning ’Silberstreif’ valgetriibuliste lehtedega.

Varvastarn (Carex ornithopoda) on kodumaine poolkeraja kasvukujuga tarnaliik. ’Variegata’ on külmakindel, vastupidav ning kiiresti paljunev sort. Ta on valgetriibuliste nahkjate, veidi kaardus lehtedega, kasvab umbes 25 cm kõrguseks ning õitseb mais-juunis.

Varvastarn on lubjalembene, edeneb hästi nii kuivemas kui niiskemas mullas, nii päikese käes kui poolvarjus. Seda tarna võib istutada suuremate kogumikena või ääristada peenraserva, sobib ka soolotaimena teiste madalakasvuliste püsilillede vahele.

Laialehine tarn (Carex siderosticha) on Kaug-Idast pärit külmakindel madalakasvuline tarnaliik. Moodustab aeglaselt laienevaid mättaid ning tal on püstised süstjad 20 cm kõrguseks kasvavad lehed. Mais arenevad tagasihoidlikud õied.

Laialehine tarn kasvab hästi poolvarjus või varjus niiskes mullas. Sobib suurepäraselt suuremate varjuliste alade haljastamiseks. Kahjuks armastavad laialehist tarna ka teod. Sort ’Variegata’ on valgetriibuliste lehtedega ning aeglasekasvulisem ja külmaõrnem, nii et võib vajada kaitset talvekülma eest.

Böömi tarn (Carex bohemica) on pärit Euraasiast. Kasvab 30–40 cm kõrguseks, kitsad pikad lehed on helerohelised ning veidi kaardus. Juunis arenevad omapärase ovaalse kujuga õisikud, mis esialgu on rohelised, suve lõpupoole helepruunid. Böömi tarnale meeldib toitaineterikas niiske muld, kasvab hästi veekogu kaldal.

Teelehine tarn (Carex plantaginea) on Põhja-Ameerikast pärit madalakasvuline igihaljas tarnaliik. Kasvab 20–30 cm kõrguseks ning lehed on säravrohelised, 2 cm laiused, veidi allapoole kaardunud.

Teelehine tarn kasvab meelsasti poolvarjus parajalt niiskes mullas. Sobib hästi pinnakatjaks suuremate puude ja põõsaste alla, kus moodustab padjandiliste mätastega omapärase vaiba. Teelehine tarn on ideaalne metsa- ja turbaaia taim.

Artikli märksõnad: 

Sarnased Artiklid