Muidugi on kõige lihtsam poest väetist osta, aga palju parem nii keskkonnale, tervisele, rahakotile kui ka taimedele on valmistada ise looduslikest käepärastest materjalidest ökoloogiline abimees.
Banaanikoored. Roosid armastavad banaani! Eriti kasulik on neile, kui asetada paar banaanikoort põõsa istutamisel augu põhja. Roosi kasvades mata veel üks koor mulla pealmisesse kihti. See lisab pinnasesse kaltsiumi, mis on oluline juurte kasvuks ja nakkuskindluse suurendamiseks.
Kohvipaks. Kohvi tegemisel kannu põhja jäänud hea kraam sobib happelist mulda armastavatele taimedele, nagu tomatid, mustikad, roosid, asalead ja paljud viljapuud. Kohvipaks rikastab maapinda lämmastikuga, mis annab kevadel taimedele elujõudu. Suve lõpul aga paraku aeglustab see viljade valmimist ning muudab nad ka külmaõrnaks. Kohvipaks tuleb kindlasti ühtlaselt ümber taime puistata, sest märg kohvikuhil läheb üsna kiiresti hallitama.
Munakoored. Mulla koostise parandamiseks ja vajalike ainete kiiremaks omastamiseks tuleb koored peeneks jahvatada. Munakoored sisaldavad rohkelt kaltsiumi ning käte vahel purustatud koorte killud takistavad tigude jõudmist taimedeni.
Keeduvesi. Kartuli, pasta, juurviljade või muna keetmisvesi sisaldab palju kasulikke vitamiine, mis täiendavad taimede energiavarusid. Vett peab enne kastmist kindlasti jahutama!
Puutuhk. Tuhk sisaldab räni, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda, boori jt tähtsaid ühendeid. Kõige rohkem meeldib taimedele ehe lehtpuutuhk, sest see neutraliseerib tänu kõrgele leelisusele mulla liigset happesust. Seetõttu ei sobi lehtpuutuhk happelist keskkonda armastavatele kanarbikele, hortensiatele ja paljudele okaspuudele.
Umbrohi. Üks väekamatest väetistest, millega aednikud peavad pidevat võitlust, kasvab taimedega kõrvuti. Kõige lihtsam on umbrohi enne õide puhkemist kuivatada, seejärel hakkida ja taimede ümber puistata. Rohimise jäägid võib panna ka veega täidetud anumasse paariks nädalaks käärima ning siis kasta taimi leotisega.
Želatiin. Hea lämmastikuallikas, eriti sobilik just toataimedele. Väetise valmistamiseks tuleb lahustada pakk želatiini 1 klaasi kuuma vee sees ja seejärel lisada 3 klaasi külma vett. Vedelikuga võib taimi „õnnistada” kord kuus.
Juuksekarvad. Neis leidub palju lämmastikku, kuid taimedel kulub erinevate uuringute kohaselt kuu aega, et vajalikud ained muutuksid neile kättesaadavaks. Seepärast on otstarbekas segada juuksed, kassi-, koera- või hobusekarvad muu kompostiga või lisada karvu väetiseks vaid aeglase kasvuga taimedele.
Roheline tee. Tee valmistamisest jäänud teelehed kiirendavad kompostikastis toimuvaid protsesse. Lisaks võib lahja rohelise teega taimi kasta iga 4 nädala tagant. Ühe teepaki kohta võtta 7,5 liitrit vett!
Loomasõnnik. Sõnnikut kasutatakse koduaias eelkõige kõdunenult ja komposteeritult. Kõige toitainerikkam ja kiiretoimelisem on kanasõnnik, mis sisaldab veisesõnnikuga võrreldes üle 5 korra rohkem fosforit ja lämmastikku.
