Teler või telefon: kumb võidab su õhtu?

Kas voogedastus vähendab teleri vaatamist?

Voogedastuse kasv ei tähenda tingimata, et telekat vaadatakse vähem, sest ka veebivideoid saab vaadata suurelt ekraanilt. Nielseni andmetel moodustas voogedastus 2025. aasta mais USA telerivaatamisest 44,8 protsenti ning ületas esimest korda ringhäälingu- ja kaabeltelevisiooni osakaalu kokku, mis oli 44,2 protsenti. YouTube’i osa oli üksi 12,5 protsenti. Need arvud puudutavad ainult teleriekraanilt vaatamist, telefonis ja arvutis vaadatud sisu arvesse ei läinud.

USA statistikat ei saa küll otse Eesti kodudele üle kanda, kuid ka siin tasub eristada telekanalite vaatamist ja teleri kasutamist. Telekava tähtsus võib väheneda, ent sarju, intervjuusid ja otseülekandeid vaadatakse telekast edasi, lihtsalt veebiplatvormide kaudu.

Miks me võtame telekat vaadates telefoni kätte?

Telefoni haaramine võib olla sisseharjunud kontrollimine, millel pole saate huvitavusega kuigi palju pistmist. Antti Oulasvirta ja tema kolleegid kirjeldasid juba 2012. aastal ilmunud teadusartiklis, kuidas inimesed kontrollivad telefoni lühidalt ja korduvalt. Uus sõnum või huvitav infokild võib seda harjumust kinnistada ning korraks mõeldud vaatamisest saab pikem telefonis veedetud aeg. Seal võivad tähelepanu haarata sõnumid, videod, male, pokker või muud kasiinomängud, olenevalt sellest, mis kedagi köidab.

Kuidas mõjutab kahe ekraani kasutamine tähelepanu ja mälu?

Teleri ja telefoni vahel tähelepanu jagades võib osa saatest märkamata jääda, mistõttu jääb nähtust ka vähem meelde. Ajakirjas Nature avaldatud uuringus leiti, et 80 noore täiskasvanu seas hajus tähelepanu sagedamini ja mäluülesanded läksid kehvemini neil, kes olid harjunud kasutama mitut meediakanalit korraga. Uuringust ei selgunud aga, kumb oli põhjus ja kumb tagajärg: kas selline harjumus raskendab keskendumist või kasutavad mitut meediakanalit korraga rohkem need, kelle tähelepanu hajub niigi kergemini.

Kuidas Netflixi soovitused vaatamisvalikut mõjutavad?

Netflixi soovitussüsteem mõjutab valikut sellega, milliseid filme ja sarju sulle esimesena näidatakse. Teenuse enda selgituse järgi arvestatakse muu hulgas vaatamisajalugu, kasutaja hinnanguid ja sarnaste eelistustega inimeste käitumist. Isikupärastatakse nii avalehe sisuridu kui ka teoste järjestust nende sees. Seetõttu võivad kaks inimest avada sama teenuse ja näha üsna erinevat valikut.

Soovitustest on abi, aga need lähtuvad osaliselt sellest, mida oled juba vaadanud. Kui valid jälle krimisarja, saab süsteem sinu huvi kohta kinnitust. Kui avaleht tundub üheülbaline, tasub otsida mõne režissööri, näitleja või žanri järgi. Nii on võimalus leida midagi ka väljaspool esimesi soovitusridu.

Miks vaadatakse veebis ka pikki otseülekandeid?

Pikka otseülekannet vaadatakse siis, kui teema või saatejuht pakub huvi ja tekib tahtmine toimuvale kaasa elada. Spordis oodatakse mängu tulemust, pikemas vestluses võib köita külalise mõttekäik, mõne saate juurde tullakse tagasi aga tuttava huumori pärast. Näiteks Twitchi Win TV saated ulatuvad „Slotiakadeemiast” pokkeriülekanneteni, kus mängu kõrval on oma osa saatejuhtide jutul ja kommentaaridel. Kui pokkerilauas istub tuttav inimene, on juba isiklik põhjus tema käekäiku jälgida. Veebis ei pea seega kõik mahtuma mõnekümne sekundi sisse: huvipakkuvat saadet võib vaadata sama pikalt ja süvenenult kui telerist valitud filmi.

Kumb siis lõpuks võidab?

Telekas on endiselt kodu suur ekraan, kuid õhtut ta enam üksi ei sisusta. Telefonist leiame nii vaatamissoovitusi kui ka põhjuseid pooleli olevast saatest eemalduda, samal ajal jõuab üha rohkem veebisisu telerisse. Nii võivad seadmed teineteist täiendada ja samal õhtul ka tähelepanu pärast võistelda. Vaataja jaoks on lõpuks olulisem hoopis see, kas õhtu kulus millelegi, mida ta tahtis vaadata, või lihtsalt järgmise huvitava asja otsimisele.