Toataimed võtavad oma õigustatud koha sisustusmoes

Ele Praks
Kaja Kurg
01.01.2018
Parempoolsemal laual potis iluleb sõnajalgade hulka kuuluv äärisjalg, efektsel pilttapeedil säravad monstera, lehvikpalm ja kuuking. | Pixers

Sisekujunduses teeb praegu ilma troopika: monstera ja mitmesugused muud palmid, sõnajalg, aaloe ja kaktused, kerges möödunud sajandi retrovõtmes lopsakas rohelus. Aiatoimetaja annab nõu, kuidas neidsamu taimi ka elavana kasvatada.

Kentiapalm (Howea) on armastatud vähenõudlik toapalm. Pärit on ta Vaikse ookeani Lord Howe’i saartelt. Dekoratiivne puu sobib tuppa ja talveaeda. Vajab palju valgust, kuid ära hoia teda kõrvetava päikese käes. Lepib ka poolvarjulise kohaga. Armastab suurt õhuniiskust, kuiva õhu korral piserda teda sageli. Hoia muld ühtlaselt kergelt niiske. Vajab talvelgi sooja ruumi (mitte alla 18 °C). Vanema taime võib suveks potiga õue viia.

Lehvikpalm (Livistona) on klassikaline pilgupüüdja suurtes, avarates ruumides, talveaedades ja sissekäikude juures. Tema kodumaa on Jaapanis ja Kagu-Aasia saartel kuni Austraaliani. Noored taimed on suurte sügavalt jaguste lehtedega, leheroots on teravalt hambuline. Läikivad lehed sirutuvad jäigalt ülespoole. Ruumis vajab aasta ringi võimalikult valget kohta, võib olla ka otsese päikese käes. Talve tahaks ta veeta veidi jahedamas (15 °C), suvel võib õue viia.

Monstera (Monstera) on meie toataimeklassika. Suurte kaunite sulgjaguste lehtedega ronitaim on tõeliselt imposantne. Pärit on ta troopilise Ameerika vihmametsadest. Kasvab mitme meetri kõrguseks, vajab tuge. Monstera on väga pikaealine ja vastupidav, lepib nii kesk- kui ahjuküttega. Vajab palju valgust, kuid ei taha olla otsese päikese käes. Muld hoia püsivalt mõõdukalt niiske, piserda sageli. Vanemad taimed võivad kasvataja rõõmuks moodustada õisiku.

Kuuking (Phalaenopsis) on värvilaiguks monstera ja lehvikpalmi roheluse sees. Liblikaid meenutavate kaunite õitega käpalise kodumaa ulatub Kagu-Aasiast Austraaliani. Kuukingast on saanud armastatuim toaorhidee, mil on lugematu hulk just toas kasvatamiseks aretatud vastupidavaid ja lihtsalt hooldatavaid sorte, mille kasvatamisest oli meil pikalt juttu eelmises numbris. Laual potis on sõnajalgade hulka kuuluv äärisjalg (Pteris).

Soomuslehik (Echeveria) on väikeste lihakate lehtede ja tiheda korrapärase lehekodarikuga sukulent ehk n-ö mahla täis taim. Pärit on soomuslehikud Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika põhjaosa kuivadelt aladelt. Nad on tänuväärsed toataimed: vähenõudlikud, ei võta palju ruumi, taluvad hästi kuiva õhku (seetõttu eriti sobilikud keskküttega korterisse) ja on kuivalembesed. Kauni kasvukujuga soomuslehikutest võib kujundada madalasse anumasse dekoratiivse kõrbemaastiku.

Mägiagaavi (Agave montana) tugevad lihakad lehed kasvavad tiheda dekoratiivse kodarikuna. Lehti ääristavad ogahambad, tipus on suur tugev astel. Agaavide kodumaa ulatub Põhja-Ameerika lõunaosast Lõuna-Ameerika põhjaosani. Nad on vähenõudlikud toataimed, kes vajavad küll väga palju valgust, kuid vett vaid vahel harva. Armastavad kuiva õhku. Suvel tõsta õue päikeselisele kohale. Agaav tahab talvituda jahedas (5–10 °C), siis hoia teda peaaegu kuivana.

Harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) on madal (kuni 40 cm) taim, mis kasvab kõikjal Eestis varjulistes leht- ja okaspuumetsades. Ta on õrnade lehtedega ja moodustab kiiresti kogumikke. Sobib hästi pinnakatjaks päikese eest varjatud paika, kuid kannatab siiski ära ka mõned tunnid päikesepaistet. Kolmissõnajalga on hea kasutada seal, kuhu suuremad sõnajalad ei mahu või ei sobi. Kuna ta levib kergesti risoomi abil, võib ta muutuda aias umbrohuks, millest on tülikas lahti saada.
 

Sarnased artiklid