Too kevad kiiremini tuppa: aja oksad õitsema!
Kaja Kurg
Mida lähemal on lehtimise ja õitsemise aeg looduses, seda rutem puhkevad oksad ka toas. | Shutterstock

Lehtpuude ja -põõsaste oksi õitsema ajatades saab helge kevadmeeleolu tuua tuppa juba siis, kui akna taga on veel külm ja raagus aeg. Vaasi võib tuua näiteks forsüütia, näsiniine, sireli, viljapuude ja tuhkru enela ’Grefsheim’ oksi. Mida lähemal on lehtimise ja õitsemise aeg looduses, seda rutem puhkevad oksad ka toas.

Pehme ilmaga lõigatud oksad harjuvad toasoojaga kiiremini kui need, mis võeti külmaga. Jäätunud oksad on haprad ning nende peened harud ja pungad võivad kergesti murduda. Pane need ülessulamiseni üleni külma vette.

Sulailmaga võetud oksi võid mõned tunnid soojas vees (u 30 °C) leotada, siis avanevad pungad mõni päev varem. Võid need ka lihtsalt toasooja veega üle valada. Aga samas – miks kiirustada? Pungade paisumist ja pakatamist on sama tore jälgida kui hiljem imetleda õite ilu.

Tavalisel toatemperatuuril (18–20 °C) püsivad õied kauem ja on ilusamad kui liiga soojas ruumis. Kord nädalas võiks neid värskendamiseks piserdada. Kui toas on väga soe (u 25 °C), tuleb oksi iga päev udutada.

Ära hoia õitsvaid oksi radiaatori või ahju lähedal, sest soojus närvutab õied ruttu.

Oksi vaasi pannes lisa veele lõikelillesäilitajat, mida saab osta aiapoest. See sisaldab desinfitseerivaid ja toitvaid aineid. Nii püsib vesi puhtana ja puhkenud lehed-õied on kauem ilusad. Roisubakterite vastu aitavad ka söögiäädikas, sidrunhape ja aspiriin. Lisa neid hästi vähe.

Säilitussegu võib teha ka ise kodustest vahenditest: lahusta 3 tl suhkrut ja 2 tl äädikat 1 liitris soojas vees. Suhkur toidab oksi ja äädikas ei lase vaasiveel roiskuma minna. Ajatusoksi on soovitatud hoida ka sidrunhapet sisaldava gaseeritud karastusjoogi sees.

 

 

Artikli märksõnad