Tugevakasvulised ronitaimed koduaeda

Paula Ritanen-Närhi
Metsviinapuu. | Paula Ritanen-Närhi

Ronitaimed tekitavad aiamaastikus erinevaid kõrgusvaateid, kui neid aidatakse ronida väravatele, aiaskulptuuridele ja seintele. Ronitaimed sobivad kattetaimedeks nõlvadele, kivide peale või ka põõsaste ja puude okstele; neid võib panna ronima mööda lehtla tugikaari või võrkusid. Väikeses õues aedadel ja seintel olevad ronitaimed toovad olemisse rohelust.

ÜHEAASTASED

Üheaastased taimed külvatakse kevadel kõigepealt pottidesse ja istutatakse oma kasvupaigale, kui hallaohtu enam pole. Taimede võsud võib juhtida ronitugedeni või lasta amplist alla valguda.

ÕISUBA (Phaseolus coccineus) on pikkade võsunditega dekoratiiv- ja toidutaim, kellele sobib kasvada nii poolvarjus kui ka päikesepaistes. Seemned külvatakse pottidesse umbes kuu aega varem, kui taimed aeda soojaksläinud mulda istutatakse. Õied on valged, punased või punavalged. Oakaunad võib kasutada toiduks nagu põõsasubadegi puhul.

LÕHNAV LILLHERNES (Lathyrus odorata) on lõhnavate õitega üheaastane päikeselembeline ronitaim. Seemned külvatakse pottidesse juba aprillis ja taimed istutatakse pottidesse või aeda juuni alguses. Lõhnavale lillhernele sobib kasvamiseks nii ronitaimetugi kui ka ampel.

TIIVULISEL TUNBERGIAL (Thunbergia alata) on kollased, oranžid, punased või valged õied. Seemned külvatakse kasvuanumatesse märtsis-aprillis ja istutatakse kasvupaigale varasuvel. Tiivuline tunbergia vajab varjulist kasvukohta ja korrapärast kastmist.

 

MITMEAASTASED

Külmakindlaid ronitaimi võib kasvuperioodil istutada millisel ajal tahes. Talveõrnasid liike on parem istutada kevadel, et nad jõuaksid piisavalt juurduda enne talve tulekut.

SÜDAJAS AKTINIIDIA (Actinidia kolomikta) on tihedate võsunditega ning lehed on valge- ja punasekirjud. Valged õied puhkevad jaanikuus ja viljad on kiivimaitselised.

SUURELEHINE TOBIVÄÄT (Aristolochia macrophylla), kes on lopsaka kasvuga, tunneb end hästi poolvarjulises paigas ja toitaineterikkas mullas.

ELULÕNGAD (Clematis spp.) on rohkeõielised valgusrikast kasvukohta armastavad ronitaimed. Alpi elulõng ja Tanguutia elulõng on talvekindlad. Suureõielised elulõngad tasub istutada sügavale, et olla kindel, et nende juurestik talvitumisele vastu peab.

METSVIINAPUUD (Parthenocissus spp.) on kauniste lehtedega ronitaimed. Harilik metsviinapuu kinnitub karedamale pinnale ise, aga madal metsviinapuu vajab toe külge kinnitamist. Metsviinapuud tunnevad end hästi valgusrikkas kasvupaigas ja neil on kaunivärviline sügislehestik.

HUMAL (Humulus lupulus) on levinud põhjasuunas kuni Põhja-Soomeni. Olgugi et humal kasvatab igal aastal uue võsundi, tekib lopsakas ronivõrse aastast aastasse. Humalale sobib poolvarjuline kasvupaik, kus pinnases on piisavalt niiskust.

BROWNI KUSLAPUU (Lonicera x brownii ’Dropmore Scarlet’) õitseb alates kesksuvest kuni hilissügiseni. Õied lõhnavad nagu teistelgi kuslapuuliikidel. Kasvupaigaks sobib nii päikesepaisteline kui ka poolvarjuline koht.

HARILIKKU MAAVITSA (Solanum dulcamara) loodusliku taimena kasvatatakse koduaedades eriti just Põhja-Soomes. Helelillad õied puhkevad kesksuvel. Erepunased viljad on mürgised. Kasvukohana eelistab niiskevõitu pinnast.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid