Türgi kaudu tulnud uba. Milliseid häid aedoasorte tasub kasvatada?
Tiina Tammet
Aias leiavad rohkem kasvatamist hea kaunasaagiga varajased sordid. | Shutterstock

Aeduba on soojade ilmade hõrk köögivili. Taimest võid soovi korral kasvatada isegi lehtla.

Lõuna-Ameerika indiaanlaste taimepagasist pärinev aeduba on ajaloo keerdkäikudes hoopis türgi oa (Euroopas tuntud ka kui french bean e prantsuse uba) nime saanud.
Aedube Phaseolus vulgaris võib jagada kahte ossa mitut moodi. Näiteks nii, et on sordid, mida kasvatatakse seemnete ehk ubade saamiseks, ja on sordid, mida kasvatatakse värske kauna tarvitamiseks. Kaheks võib aedoad jagada ka kõrguse poolest: on põõsasja kasvukujuga sorte ja on latt- ehk ronioad, kes kasvavad 2–3 meetri kõrguseks.

Aias leiavad rohkem kasvatamist hea kaunasaagiga varajased sordid, sest neid saab hakata soodsa kasvuilma juures tarvitama juba umbes 60 päeva pärast külvamist. Nende hulgas on enim hinnatud sellised sordid, mille kauntes ei moodustu kiudu ega sisekilet. Selliste sortide kaunu võib lasta rahumeeli pikaks ja priskeks kasvada, ilma et peaks kartma söömisel häiriva kaunakiu tekkimist. Kiududega kauntega sorte tarvitatakse toiduks võimalikult noorelt või siis kasutatakse nende piim- või täisküpsuses seemneid. Ka punaste või valgete õitega lilloa kaunu võib päris noorelt süüa, hiljem muutuvad nad puiseks.

 

Ette kasvatada või peenrasse külvata?
 

Aeduba armastab suve mõõdukat sooja. Seetõttu ei külvata teda peenrasse enne mai lõppu ega istutata ettekasvatatud taimi avamaale enne suurema öökülmaohu möödumist. Kui on olemas avar kasvuhoone, võiks kaaluda seal isegi paari roniva aedoataime kasvatamist, sest kasvuhoones, soojas tuulevaikses ruumis, kasvab taim võimsalt ning annab ka rohkelt saaki.
Üldiselt tasub ronivad aedoad kolm nädalat ette kasvatada, see kiirendab saagi valmimist paari nädala võrra. Külva seemned ühe- kuni kolmekaupa kitsastesse ja sügavatesse pottidesse. Aedoa juurestik kasvab umbes sama kiiresti sügavusse kui maapealne osa kõrguste poole ning sügav pott laseb juurestikul paremini areneda. Harjuta taimehakatisi välisõhuga, ent kaitse neid tugeva tuule, öökülmade ja ka lõõskava päikese eest.

Madalaid aedube, eriti kui neid kasvatada rohkesti, on lihtsam külvata otse kasvukohale. Seda tehakse mai lõpupoole, toomingate õitsemise aegu. Külve on otstarbekas katta kattelooriga, kuid selle võib olenevalt ilmast juuni keskel eemaldada, et taimed saaksid rohkem valgust, õhu liikumist ning kasvuruumi. Väga hea sort meie jaheda suvealgusega arvestades on Jõgeval aretatud roheliste kauntega põõsasja kasvukujuga ’Vaia’.

 

Hea muld ja sobiv toestus
 

Aeduba kasvab kõige paremini hästi soojeneval kobedal parasniiskel huumusrikkal aiamullal. Väga savikad, happelised, kuivad või liigniisked ning külmad mullad talle ei sobi. Tahab palju valgust. Muld peaks kasvuajal olema kobe ning noori taimi võiks lisajuurte paremaks moodustumiseks kergelt mullata.
Lattube tuleb toestada, sest pikad varred ise püsti ei püsi. Toed peavad olema üsna tugevad, sest „täislastis” taim on vägagi raske. Raamistikule suunatud lattubadest saab kujundada toreda lehtla või romantilise kaarvärava.

 

Suvesaak
 

Saaki koristama saab hakata niipea, kui kaunad on piisavalt pikad, ja seda tehakse järk-järgult. Põõsasubade saak on väiksem, lattubadel tekib õisi ja kaunu koos varre pikemaks kasvamisega järjest juurde.

Kui soovid taimedelt seemneid saada, pead laskma kauntel sügisel täiesti valmida ning kuivada ning siis seemned poetada. Soovitatav on jätta seemneks just esimesena valmivaid kaunu, sest sügisesed varajased öökülmad võivad taimekasvu ootamatult lõpetada.

 

Häid aedoasorte

Põõsasoad:

roheline ’Vaia’
roheline ’Lemmik’
roheline ’Contender’
lilla ’Purple Queen’
kollane ’Goldmarie’
kollane ’Goldtime’

Lattoad:

roheline ’Blue Lake’
lilla ’Cosse Violette’
kollane ’Neckargold’

Kirjude kaunte ja ubadega nn ’Borlotto’-rühma kuulub nii kõrgeid kui madalaid variante, täpsem info on kirjas seemnepakil. Kõik nad on nn seemneoad, millel on kiududega kaunad.

 

Aeduba sisaldab:

palju taimseid valke, ent tunduvalt rohkem süsivesikuid;

enamikku B-grupi vitamiine, C-vitamiini ja karotenoide;

vaske, tsinki ning tähtsamaid aminohappeid.

NB! Aedube ega -kaunu ei tohiks toorelt süüa, sest taim sisaldab inimorganismile kergelt mürgist ühendit fütohemaglutiniini. See laguneb pärast aedvilja termilist töötlemist. Kasulikumad ja organismile kõige paremini omastatavamad on kergelt keedetud kaunad.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid