Valmismajad igale maitsele. Mis on mis?
TM Kodu&Ehitus
EstNor elementmaja. | Sven Olof Englund

Puidust maja ehitamine on üks vanimaid ehitusviise. Tänapäeval saab puitmaja püsti kiiresti ilma suurema vaevata, sest tehases toodetud puitmajade valik on juba üsna suur. Mida üks või teine tehasemaja tüüp endast kujutab?

Tehasemajade püstitus ehitusplatsil on kiire ja efektiivne, samuti on minimeeritud halvast ilmast tingitud kahjulikud mõjud.

 

Elementmaja
 

Elementmajad on energiasäästlikud ja kõrge kvaliteediga majad, mis toodetakse horisontaalsetel pindadel ja kontrollitud kliimaga sisetingimustes. Elementmaja tootmisprotsess on standardiseeritud, kasutatavad materjalid kuivad ja puidu tugevus kontrollitud – kõik see tagab kvaliteetse ja kiire tulemuse optimaalsete kulutustega. Elementmaja koosneb tehasetingimustes valminud konstruktsioonielementidest. Moodne tehnoloogia ja ehitusmaterjalid võimaldavad ettevõtetel toota energiatõhusaid ja samas väga loodussõbralikke materjale sisaldavaid elementmaju.

 

Moodulmajad
 

Moodulmaja ehk ruumelementmaja valmib ruumelementidest, kus hoone põrand, seinad ja vahelagi või katus on juba tehases kokku monteeritud. Moodul võib sisaldada ka mitut väiksemat ruumi. Standardiseeritud tootmisprotsessi tulemusena on võimalik maja ehitada kuni 95%-lise valmidusastmeni, teha siseviimistlus ja paigaldada kommunikatsioonid, köögimööbel ning sanitaartehnika.

Valmismoodulid transporditakse ehitusplatsile ja monteeritakse vundamendil tervikehitisteks – moodulmajadeks.

Moodulid toodetakse tehases kontrollitud tingimustes ja kvalifitseeritud spetsialistide poolt. Tehases toimuva tootmisprotsessi tulemusena on võimalik maja ehitada kuni 95%-lise valmidusastmeni. Moodulmajadesse paigaldatakse tehases nii tehnosüsteemid, elekter kui ka ventilatsioon.

 

Garanteeritud kvaliteet
 

Elementide ja moodulite tootmiseks kasutatakse standardiseeritud lahendusi, see muudab tootmise lihtsamaks ja kvaliteedikontrolli hõlpsamaks. Samuti põhinevad erilahendused standardsetel toodetel, kindlustades ka spetsiifilisemate konstruktsioonide kõrge kvaliteedi.

Tehases konstruktsioone tootes on kogu protsess ilmastikumõjude eest kaitstud, majaehitus käib iga ilmaga. Täpse projekteerimise tulemusena optimeeritakse toote valmistamisel materjalide hanget ja kasutamist.

Kogu puitmaterjal on nõuetekohaselt kuivatatud ja kalibreeritud, kasutatakse ainult kvaliteetset puitu.
 

Maja püsti päevadega
 

Element- ja moodullahendusi kasutades säästame aega. Üldjuhul võtab elementmaja tootmine tehases aega vaid mõne nädala, teist samapalju maja püstitamine. Mitmeid töid saab teha samal ajal. Kuna elementide ja moodulite tootmine toimub tehases, saab maja paiknemiskohas teha ettevalmistustöid – pinnasetöid, ehitada vundamenti, rajada trasse.

Moodulmaja on noorele perele ideaalne võimalus arendada oma elamist koos reaalse vajadusega. Alustades noore perena 65–70 m2 moodulist, saab hiljem lisada magamistubade mooduli või saunamooduli. Nii kasvab maja koos pere võimalustega.
 

Moodulmaja ei ole luksuskaup

 

Arvatakse, et ruumelementidest maja ehitamine on tavapärasest kallim. Ruutmeetri hind sõltub palju majja paigutatud tehnikast. Täissundventilatsioon ja ELi nõuetele vastav küttesüsteem kergitavad hinda, aga kui soovida majale kasutusluba, siis neist kulutustest mööda hiilida ei saa.

Kulusid on võimalik osaliselt kokku hoida, kui jätta tehaselt mingis mahus sisetöid tellimata ja teha need ise.

Keskmiselt kulub ühe moodulitest või elementidest üksikelamu püstitamiseks kuni kaks nädalat. See aitab hoida ehitustöölistele, järelevalvele ja kindlustusele kuluvad summad madalal. Vajadus kasutada töömaa taristut lüheneb, pole vaja rentida soojakuid, piirdeaedu, kraanat, tõstukeid jne. Mida väiksem on ajakulu, seda väiksem on eelarve.

 

Käsitööpalkmaja
 

Käsitööpalkmajad toodetakse eelnevalt kuivatatud palkidest ja kuivades tootmistingimustes. See tagab majade kõrgema kvaliteedi ja tootmisprotsesside suurema tõhususe.

Käsitööpalkmajad on keskkonnasõbralikud – nende tootmisel tekib minimaalselt tootmisjääke. Naturaalse koorimise tulemusena säilib seinas ka rohkem puitu, mis võimaldab toota suurema läbimõõduga seinu. Käsitööpalkmaju saab toota nii kandilistest kui ka ümarpalkidest seintega.

 

Masintoodetud palkmajad
 

Masintoodetud palkmajad on tehases masinatega töötlemise teel toodetud palkmajad (sageli nimetatakse neid ka freespalkmajadeks). Masinaga toodetakse väga erineva paksuse, kõrguse ja diameetriga majapalke nii liimitult kui ka naturaalsena (nn massiivpalk). Palkmajade tootmine on võimalik nii ümar-, ovaal- kui ka kandilistest palkidest.

 

Puitkarkassmajad
 

Puitkarkassmajade seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkass täidetakse soojustusmaterjaliga ja suletakse mõlemalt poolt. Puitkarkassmaju võib ehitada nii tehases toodetud elementide kui ka moodulitena, nii pre-cut-süsteemis valmislõigatud materjalidest, kus karkass koostatakse ehitusplatsil, kui ka tavalisest saematerjalist otse platsil.

 

Tehasest suvilad ja aiamajad

 

Tehastes valmistatakse lisaks klassikalistele aiamajadele ka nn suve- ja puhkemaju, paviljone, tööriistakuure ja teisi kergehitisi. Millise määratluse järgi aga eristatakse aiamaja suvemajast või suvemaja puhkemajast?

Aiamaja on kompleksne toode, mis tarnitakse valmisdetailidena transporditavas pakis. Pakk sisaldab aiamaja püstitamiseks vajalikke detaile: immutatud vundamendiprusse, põranda- ja katuselaudu, tapitud seinadetaile, klaasitud uksi-aknaid, montaaživahendeid (kruve ja naelu) ning kliendi soovi korral ka katusekattematerjali. 

Aiamajad valmistatakse tavaliselt 20−70 mm seinapaksusega freesprussist. Seinapaksuse määrab eelkõige aiamaja otstarve – aiatööriistade hoiustamiseks sobib hästi kuni 28 mm seinapaksusega aiamaja, grilli- või suvemaja tarbeks on sobivam 40−70 mm paksusega sein.

Aiamaja nime all müüdavad majakesed ei pruugi oma ehitusaluse pinna poolest jääda alla 20 m², küll aga ei ületa nende pind üldjuhul 60 m² – 20–60 m² suuruse pinnaga ehitised ehitusluba ei vaja, aga ehitusteatis tuleb kohalikule omavalitsusele ikkagi esitada.

Põhiline vahe aia-, suve- ja puhkemajal on seina paksuses ja akende-uste konstruktsioonis. Lihtsamale majakesele ei panda näiteks akendele ja ustele tihendeid, korralikul aiamajal on need olemas. Suvemajad võivad olla juba ka topeltakendega, klaaspaketid ja niimoodi edasi järjest täiuslikumad.

Veel aste kõrgem on selline maja, mille seina paksus veelgi suurem, aknad-uksed tihedad ja kui mingi küte ka sees, siis kannatab neis juba kevadest suveni mugavalt sees olla.

Enne aiamaja soetamist soovitab ta inimestel endale selgeks teha, mida ja milleks täpselt vaja on ning millised on võimalused ostetava aiamaja paigaldamiseks. Aiamaja väljanägemine võib olla maitse asi, aga oluline, mis määrab maja soojapidavuse ja üldise kestvuse, on ennekõike seina paksus, mis tuleb valida lähtuvalt aiamaja otstarbest ja kasutuse viisist.

Pildi pealt vaadates on need majad kõik ühesugused, tellija peab teadma, millist materjali, millist seina paksust, millise kvaliteediga uksi ja aknaid soovitakse. Aiamaja saab ise soovi korral soojustada, paigaldada sellele viil- või kaldkatuse, ehitada juurde veranda või varjualuse ja teha algsele aiamajale muid juureehitisi.

Sarnased artiklid