Vaja on teha eeltööd, kui eesmärgiks on kodu, kus innukalt kokates püsiks õhk värske ega meenutaks mõnd umbset pontṧikubaari, kus rääsunud õliaroomid sunnivad ukselävelt tagasi astuma.
Milliseid aspekte õhupuhurit valides teada ja arvestada? Selgitab Anneli Tiks, Greentek Hulgikaubanduse integreeritava tehnika tootejuht.

„Õhupuhasti tüüp oleneb köögist, selle stiilist ja ruumi suurusest. Seinapealsed õhupuhastid, mida on kõige lihtsam paigaldada, sobivad igasse kööki ja nende valik on kõige laiem. Köögisaare kohale riputatav õhupuhasti eemaldab enim toiduaure. Kui seda soovitakse ühtlasi disainielemendiks, siis need kaks tüüpi sobivad kõige enam.

Täisintegreeritava õhupuhasti saab peita köögikappi, lakke või tööpinna sisse. Hea lahendus, kui köögis pole piisavalt vaba ruumi või eelistatakse minimalistlikku stiili. Lae- või tööpinnasisene õhupuhasti sobib, kui tööpind on paigutatud akna ette või kaldseina/kaldlae ette.

Milline on tõmberežiim?

Õhupuhasti ja köögitehnika oleks mõistlik valida juba kööki kavandades, et vältida hilisemaid üllatusi. Tuleks teada, kas õhupuhasti hakkab tööle väljatõmbe- või tagasivoolurežiimis. Väljatõmberežiimi puhul tõmmatakse suits ja toiduaurud filtrisse ning suunatakse ventilatsioonitoru kaudu välja. Ühtlasi on see kõige tõhusam, sest kasutab maksimaalset tõmbevõimsust. Teine võimalus on retsirkulatsioon, kus õhupuhasti mootorile või rasvafiltri alla paigaldatakse söefiltrid ja tekkinud aurud juhitakse läbi selle, seega suunatakse puhastatud õhk kööki tagasi. Retsirkulatsiooni puhul tasuks enne ostu veenduda, kui lihtne ja mugav on hiljem söefiltreid vahetada.

Õhupuhasti ühendamisel väliringlusesse tuleb arvestada köögis asuva ventilatsioonitoru avausega. Kui ei soovita kööki pikki torusid ja õhu saab välja suunata otse õhupuhasti tagant, siis tuleks valida tagaküljel asuva väljalaskeavaga mudel.

Mõned mudelid võimaldavad paigaldada mootori õhupuhastist eemale. Müra on vähem, kuid tuleb leida mootorile sobiv koht pööningul või mujal siseruumis – seda saab enamasti panna kuni seitsme meetri kaugusele.

Lähtuvalt ruumi suurusest peab valima ka sobiva tõmbevõimsusega õhupuhasti. Näiteks 15 m² kööki, mille seina kõrgus on kolm meetrit, sobib õhupuhasti tõmbevõimsusega 450 m³/h. Sel juhul suudab õhupuhasti vahetada köögiõhku kümme korda tunnis.
 

Mugavad ja uudsed võimalused
 

Laeõhupuhastid vajavad suuremat tõmbevõimsust, kuna toiduvalmistamise ala on avatud ja toiduaurud võivad enne õhupuhasti filtrisse jõudmist hajuda. Täisintegreeritavat õhupuhastit eelistades võiks valida kõige sobivama juhtpaneeliga mudeli, kuna õhupuhasti on peidetud mööblisse. Seetõttu on väga tähtis, et oleks mugav võimsust muuta.

Enamik õhupuhasteid on mehaaniliste või puutetundlike nuppudega, ent paljusid saab reguleerida juhtpuldist. Mõnel mudelil on juhtnupud paigutatud õhupuhasti sirmile, kust on mugav kiirust juhtida. Samas kaitseb sirm mööblit toiduaurude eest. Kui õhupuhasti ei tööta, siis saab selle hõlpsalt kokku klappida ja seda pole näha.
Kõige uuenduslikum on viipejuhtimine: süsteem Gesture Control võimaldab õhupuhastit juhtida kontaktivabalt ehk libistad vaid kätt õhupuhasti all. Viitstopp lülitab õhupuhasti automaatselt välja, kui pärast toidutegemist on viimsedki söögiaurud köögist kadunud. Taimerit saab seadistada vahemikku 10–90 minutit.

Tänapäevased õhupuhastid arvestavad üldise ventilatsiooni ja ruumiõhu puhastamisega, mistõttu on nii mõnelgi neist kuni 24-tunnine õhupuhastamise funktsioon. Sel režiimil töötades on seade energiasäästlikum ja vaiksem.
 

Müratase ja filtrite puhastus
 

Selleks et saavutada tootja lubatud müratase ja tõmbevõimsus, on vaja õhuvoolu õigesti välja juhtida. Tuleb jälgida, et väljavoolutorud oleksid siledad ja väljavool võimalikult lühike. Iga äratõmbetoru pööre vähendab oluliselt õhuvoolu võimsust, mistõttu peaks neid olema võimalikult vähe. Suunamuutused peaksid olema sujuvad, mitte järsud. Müratase on madalam, kui paigutada mootor õhupuhastist eemale, kas kõrvalruumi või pööningule. Müratase alaneb, kui mootor isoleerida, aga tõuseb, kui õhupuhasti filtreid pidevalt ei puhastata. Ventilaator peab sel juhul õhu äravoolu tagamiseks rohkem töötama.

Ideaalis peaks õhupuhastit hooldama iga kord pärast toiduvalmistamist. Kõigil õhupuhastitel on rasvafilter. Metallist rasvafiltrit saab leotada, käsitsi puhastada või pesta nõudepesumasinas 60–70 kraadi juures. Söefiltrite eluiga sõltub nende tüübist. Tavalisi filtreid peab vahetama umbes iga nelja kuu tagant, intensiivse kasutamise korral sagedamini. Samuti sõltub see rasvafiltri puhastamise korrapärasusest.

Söefiltrid ei ole pestavad ega taaskasutatavad, kuid seda on pika kasutuseaga mitmekihilised filtrid. Taaskasutatavaid filtreid, mille eluiga on kolm aastat, tuleb pesta 3-4 kuu tagant, intensiivsemalt kasutades sagedamini. Neid võib pesta ka nõudepesumasinas kuni 70° veetemperatuuril pesuvahendit kasutamata. Kõige hõlpsam on filtrit kuivatada 50-kraadises ahjus.”

Hea teada!
 

Kui filter on rasvast küllastunud ega suuda enam tõhusalt toimida, annab filtri määrduvuse indikaator sellest märku. Filter tuleb puhastada või välja vahetada.
Selleks et rasv ei koguneks õhupuhastile, peab seda peale iga kasutuskorda puhastama, samuti tööle lülitama minut enne pliidikasutust ja välja lülitama viis minutit pärast kokkamist.
Intensiivkiirus võimaldab õhupuhasti seadistada lühikeseks ajaks eriti tõhusale väljatõmberežiimile.
Perimeetertõmme vähendab õhupuhasti mürataset kuni 25% ja suurendab tõmbeefektiivsust. Tavaline õhupuhasti tõmbab õhku otse üles, perimeetertõmme suunab aurud piiratud avade kaudu õhupuhasti servadesse. Kitsam ava suurendab õhuvoolu kiirust ehk tõhusamat tõmmet. Selline õhupuhasti on ka välimuselt ilusam ja seda on lihtsam hooldada, kuna rasvafilter on peidetud metall- või klaaspaneeli alla.
Hood&Hob-funktsioon võimaldab õhupuhastit juhtida pliidiplaadilt, nutikam seade lülitab end automaatselt tööle ja reguleerib tõmbevõimsust vastavalt pliidil toimuvale.
Kõige nüüdisaegsemad õhupuhastid on A+++ energiatasemega, tarbides voolu vaid 25 kWh/aastas, arvestusega, et seade töötab aasta jooksul iga päev tunni ja valgustus kaks tundi.
Tootjad kasutavad erinevaid leedvalguslahendusi, nagu kohtvalgustid, mikrovalgustid, valgusriba ja perimeetervalgustus.
Kõige otstarbekam on valida õhupuhasti, mis on pliidiplaadiga sama lai või ületab mõõtmetelt selle laiust.
Pliidiplaat koos integreeritud õhupuhastiga sobib väiksematesse ruumidesse ja tööpindadele, mille kohale (näiteks akna ette) ei ole võimalik õhupuhastit paigutada.
Õhupuhastit valides vaata energiamärgist, mis sisaldab teavet energiatarbimise ja kõikide funktsioonide tõhususe kohta.

Läbimõeldud õhuvahetus
 

Millised küsimused õhupuhastit valides enim tekivad? Vastab Rein Türkson, E-Lux Kodutehnika OÜ juht.
„Enim vajatakse nõu, kuidas ühendada õhupuhastit olemasoleva ventilatsioonisüsteemiga. Keskventilatsiooni puhul ei tohi olla õhupuhastis mootorit. Sel juhul võtame me seadmest selle välja ja lisame elektroonilise juhtimissüsteemi, mis ühildab õhupuhasti ventilatsioonisüsteemiga. Kui keskventilatsiooni vähese tõmbetugevusega ei olda rahul, siis valitakse tihti retsirkuleeriv õhupuhasti, näiteks Falmec Circle.Tech- või E.Ion-tehnoloogiaga töötavad seadmed. Kui tavalise söefiltri efektiivsus on umbes 30%, siis Circle.Techi puhul 70% ja E.Ioni omal 95%. Suurema tõhususe tagab niiskust püüdva tseoliidi ja aktiivsöe koostoime. E.Ion-tehnoloogia puhul puhastatakse õhk molekuli tasandil ja osooni tekitamata.

Õhupuhasti paigaldusviis oleneb eelkõige köögi suurusest või kujust. Köögisaare olemasolu korral on kõige otstarbekam integreerida see lakke, siis ei ole vaateväli piiratud. Lisaks on tagatud tõhus äratõmme, sest soe õhk tõuseb üles, viies lae alla ka toidulõhnad ja -aurud. Väiksemas köögis paigaldatakse õhupuhasti enamasti ülemise kapirea alla või seinale.

Olenemata paigaldusviisist, tõmbavad õhupuhastid toidutegemisega kaasnevad aurud piisavalt hästi ära. Pigem on küsimus disainis ja maitses. Tähtis on kogu köögi õhuvahetus läbi mõelda, kust ja kui palju õhku ruumi sisse tuleb, kuidas toitu tehes köögis liigutakse jne. Õhupuhasti võib olla küll võimas, aga kui tuppa ei tule piisavalt palju välisõhku, siis pole tugevast tõmbest kasu. Alarõhu vältimiseks peaks ventilatsiooniseadmel olema õhupuhasti-/kaminarežiim, millega kindlustatakse toas kerge ülerõhk. Eluruumis võib ka olla fresh-klapp.

Väga mugav on järelventilatsiooni funktsioon: õhupuhasti jääb veel umbes veerand tunniks tööle, et kõrvaldada õhus olevad toidulõhnade jäägid. Kasutatakse ka automaatrežiimi, mil seade töötab tund aega ja puhkab kolm tundi. Eelkõige on see kasulik juhul, kui pole pidevalt toimivat sundventilatsiooni.

Filtri punane alarmtähis annab endast märku umbes kolmekümne kasutamistunni järel ja seda ei maksaks eirata, sest mustad filtrid takistavad õhutõmmet märkimisväärselt.

Tõmbetugevuse järel on madal müratase õhupuhasti üks tähtsamaid omadusi. Kui köögi õhupuhasti on ühendatud soojusvahetiga, siis on see loomulikult vaikne, kuid ka õhutõmme on madal. Üldjoontes on soojavahetiga ühendatud õhupuhasti väljutatava õhu hulk väiksem kui mootoriga variandi kõige madalama kiiruse puhul. Normaalseks õhupuhasti mootori tõmbetugevuseks peetakse 800 kuupmeetrit tunnis, korteri soojusvaheti koguvõimus on umbes 400 m³/h, millest omakorda köögi jaoks on eraldatud nii 150–180 m³/h. Suuremad kokkajad peaksid enne elamise ostmist uurima, milline on ventilatsioonisüsteem.

Traditsiooniliste õhupuhastite müra vähendamiseks kasutatakse katusemootorit või mürasummutussüsteemi (NRS – noise reduction system, mille müratase jääb ka maksimaalse kiiruse juures alla 53 dB. Võrdluseks: nõudepesumasina müratase on enamasti 6–50 dB).”