Värvilapiline aed lillelise oruga

Kaja Kurg
Aastate jooksul on aia perenaine istutanud nõlvadele kümneid liike ja sorte püsililli, kõrrelisi ning madalaid leht- ja okaspõõsaid. | Tiina Tammet

Valli ja Kalle Teor tegid õige otsuse, kui võtsid mõned aastad tagasi tänavaäärse kõrge sarapuuheki maha – nüüd saavad ka kõik möödujad nende värviküllasest kaunilt kujundatud aiast rõõmu tunda.

Toreda aia loojad meenutavad aega mitu head aastakümmet tagasi, kui nad said linna serva rajatavas aianduskooperatiivis maalapikese. Nad olid selle üle väga õnnelikud, aga tuttavad tögasid: „Mida te seal tegema hakkate, kas riisi kasvatama?”
Madal vesine heinamaa, kuhu linnarahvale aiamaad jagati, sobis tõesti pigem riisile kui roosidele. Aga vastsed aiapidajad Valli ja Kalle ei lasknud end häirida, vaid asusid reipalt uudismaad üles töötama. Nad tunnistavad, et algul ei teadnud nad aiapidamisest mitte tuhkagi. Alustada tuli täiesti nullist. Targemad õpetasid, et maa saab kergema vaevaga kobedaks, kui panna kartul lihtsalt mätta alla. Täpselt nii nad siis tegidki.

Asi arenes hoogsalt, sest mõlemad nautisid aias müttamist ja ka huvi oli suur. Kuna aed asus vaid jalutuskäigu kaugusel kortermajast, kus nad tollal elasid, oli seal hea lähedal koos lastega käia. Krundi esimene pool kujunes iluaiaks, tagapool kasvatati köögivilja. Tüüpprojekti järgi kerkis ühekordne suvemaja.

 

Inspireeriv kraavisäng
 

Aia üks erilisemaid vaatamisväärsusi on risti läbi krundi kulgev sirge kraav, mis jagab selle enam-vähem pooleks. Aia rajamise algusaastatel, kui olid veel Võhma lihakombinaadi õitseajad, voolas kraavis sealse katlamaja kuum, aurav heitvesi.

Kraav oli kole, aga igal halval asjal on sageli ka hea pool. Kui kombinaat lakkas töötamast, kadus ka heitvesi ning selgus, et kraavi nõlvad olid kui loodud kiviktaimla jaoks. Näotust kraavist sai krunti liigendav tore reljeefielement. Süvendi põhi kaeti paelahmakatega, ka nõlvad kindlustati kividega, mille vahele istutas perenaine püsililli ning madalaid ilupõõsaid. Värvikas taimevaip vallutas ka kaldapealsed.

Ühele poole „orguˮ jääb praegu suure muruplatsi ja kaminanurgaga eesaed, teisel pool on elumaja, kasvuhoone, lilleaed ja peenramaa. Kevaditi on kraav vett täis ning suvel suure vihmaga voolab põhja peal samuti väike nire.

Aastate jooksul on perenaine istutanud nõlvadele kümneid liike ja sorte püsililli, kõrrelisi ning madalaid leht- ja okaspõõsaid. „Mulle meeldib mängida lehe- ja okkavärviga, sest siis on aias kogu aeg värve – õisi ei peagi palju olema,ˮ kirjeldab Valli oma kujundusnippe. Näiteks meeldib talle väga parukapuu veinipunane lehevärv, selle põõsa on ta püganud meetrikõrguseks palliks.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodu & Aed.