Veevulinaga aed mändide sammassaalis
Kaja Kurg
Konkursi „Kodu kauniks 2017” finalist. Kena lihtsa joonega elumaja ja samas võtmes väliköök kõrgete männitüvede sammassaalis. | Tiina Tammet

Perekond Tederi avaras aias täidab suvepäevi rahustav veemuusika, väliköögis valmib suitsukala ning kõrgete mändide lagedad tüved on kui loodud selleks, et peretütar saaks tegeleda oma hobi kangaakrobaatikaga.

Varem elas pere Lillekülas korteris, kuid siis tekkis isu oma maja ja aia järele. Silma jäi vaba krunt Pääskülas Harku raba lähistel ning 2001. aastal kolitigi uude kodusse. Kena lihtsa joonega elumaja ning hiljem ka väliköögi projekteeris arhitekt Aivo Schults.
Aed oli algul üsna pisike, aga veidi aega tagasi õnnestus juurde osta kõrvalkrunt ning nüüd saab nautida avarust ja privaatsust.

„Oleme mehega mõlemad ehitusinsenerid ning aia kujundamiseks oli kindlam appi võtta professionaal,” meenutab Ruth Teder. „Ülle Grišakov joonistas põhilahendused ning üheskoos mõtlesime välja lõplikud variandid. Taimevalik on ka põhiliselt tema oma. Meil on korralik, taimenimedega aiaplaan, millest oleme üritanud kinni pidada. Asjatundja ju teab, mis sobib varjulisse kohta kuivale liivamaale kõige paremini, millised liigid omavahel kokku klapivad ja millal miski õitseb.”

Aeda rajades ei võetud maha ühtegi suurt mändi, alles jäid ka maatükil varem looduslikult kasvanud pihlakad ja kased. Siin-seal leidub aias ka metsvaarikaid ja -maasikaid.

 

Värvid varjuaia peenardel
 

Elumaja asukoht valiti võimalikult krundi põhjapoolsesse serva, et aia päikeselisem osa oleks suurem. „Põhjaseina kõrval vohab ainult sammal ja las ta siis kasvabki rahus, pole mõtet võidelda. Ülejäänud aiaosas külvame murule kevaditi samblatõrjega muruväetist. Külvasime mõned aastad tagasi täiesti uue muru, enne laotasime liivamaale paarkümmend sentimeetrit mulda,” räägib Aavo Teder. 

Mändide all looklevatel istutusaladel jääb silma toredaid pinnakatjaid: pitsilise lehestikuga korea kitseenelas, kollaselehine roomav metsvits ’Aurea’, siberi valdsteinia ning kuumaasikad, mida valmib kogu aeg ja väga palju.

„Kevadel õitsemise ajal on siberi valdsteinia üleni kollane, tema vahel on kevadine nabaseemnik, mille erksinised õied meenutavad meelespäid. Siis õitsevad ka karukellad. Hästi suure punase õiega on bergeeniad ’Morgenröd’, nad on meil väga hästi õitsenud, on ka valgeõielisi bergeeniaid,” tutvustab perenaine oma lillepeenraid.
Kogu suvi sinetab suure laiguna kurereha ’Rozanne’, suve keskel lisandub astilbede roosamanna, augustis aedhortensiad: rohekasvalgete õietorbikutega ’Limelight’ ja ’Pinky Winky’, mille õisik värvub tasapisi roosaks.

Hapulembeste hortensiate head partnerid on rodod, mis toovad aeda värve suve algul. Ruth Teder: „Uskumatult ilusasti õitsevad just heitlehised rodod, põõsad justkui hõõguvad. Meil on nii kollane, roosa kui oranž sort. Nendega on muretu, pole päikesepõletuse muret. Aga igihaljaid rodosid me talveks ikka katame.” Aias tunneb end hästi ka pukspuuhekk, mida pügatakse kord suve jooksul.

Maja nurga taga aiasopis õitsevad augusti keskel sametpunased päevaliiliad ’Sammy Russell’, enne neid oli kollaste ’Stella de Orode’ etteaste. Viimased on oma ülikitsaste lehtede tõttu dekoratiivsed ka ilma õiteta, justkui tarnad.

Aias on ka toredaid ilupuid. Mais rõõmustavad oma õitega silma magnoolia ja iluõunapuu, mis muutub üleni roosaks. Mõlemad istutati päris aia rajamise alguses.
Kena heleda laigu tekitab kollakasroheliste lehtedega hollandi jalakas. Pere ootab põnevusega, millal hakkab õitsema jaapani kirsipuu. Pärnapuu istutati värava kõrvale aga Aavo soovil, kellele pärnad väga meeldivad.

 

Kandiline veepeegel ja roosad roosid
 

Minimalistlik ristkülikukujuline betoonist aiabassein rajati Ülle Grišakovi jooniste järgi. Vett on siin 30 cm. Basseini seinalt langev veejuga tekitab mõnusat solinat, mida on kõikjal aias kuulda. „Pideva pladinaga harjub ära, see on mõnus taustamuusika,” leiab Ruth.

Taimer lülitab purskkaevu õhtul kell kümme välja ja paneb hommikul kell üheksa jälle tööle. Aavo: „Kui kauemaks ära läheme, laseme pumbal ikkagi töötada, et vesi liiguks, läbiks filtri ja püsiks tänu sellele puhtana. Kolme-nelja nädala tagant tuleb siiski vett vahetada, sest paratamatult langeb ülalt tolmu ja prahti ning vetikad tekivad kergesti. Siis küürin ka seinad harjaga puhtaks. Vana vee lasen voolikust peenardele ja murule.”

Basseini lähedusse elumaja sooja lõunaseina äärde jääb pikk roosades toonides roosipeenar. „Algul oli siin väga palju erinevaid värve, sest värskete aiapidajatena tahtsime ju kõike proovida. Aga Ülle Grišakov soovitas jääda ühele värvile truuks. Teinekord on ikka palju abi professionaali nõuandest, kõrvaline pilk kutsub korrale,” tunnistab Ruth.

Heleroosad pinnakatteroosid ’Fairy’ on kavalalt tugikeppide küljes olevate nööride abil kõrgemale tõstetud, sest perenaise sõnul peksis vihm neid alatasa maad ligi ja roosikesed nägid siis väga õnnetud välja. Tänu kivimultšile mõjub peenar puhtalt ja korrastatult, sinna langenud männiokkad riisutakse ära rehaga.

 

Roheline võimlemissaal
 

Peretütar Mari-Annil on väga vedanud, et nende perel on selline aed. Ta on juba väiksest peale tegelenud akrobaatikaga ning viimasel ajal pühendunud riputuskangal võimlemisele. Koduaia mändide lagedad tüved on kui loodud selleks, et tõmmata üles pikk kangariba ja sellel oma peadpööritavaid trikke harjutada.

„Mari-Ann läks viieselt iluvõimlemisse, siis oli akrobaatikaklubis Twister, kus harjutati sportbatuudil ja natuke ka akrobaatikakangal, mis hakkas talle väga meeldima. Nüüd käib trennis akrobaatikakoolis OMAtsirkus. Aga suviti ju trenne pole. Tellisime Portugalist spetsiaalse kanga, et ta saaks kodus harjutada. See on ekstra tihe ja veidi veniv trikotaaž. Inglismaalt tellisime spetsiaalse mati, mis võtab liigestelt põrutuse tagasi. Tüdruk vaatab terve suvi internetist videoid ja õpib aina uusi trikke,” räägib ema tütre vahvast huvialast.

Kangaribast saab teha ka kiige, kui ots sõlme keerata. Sellise kiigega saab sisse eriti uhke hoo. Lisaks akrobaatikakangale on aias ka tasakaaluliin ja batuut. Viimane pandi ohutuse eesmärgil maa sisse suure betoonist kaevurõnga peale. Tänu leidlikule lahendusele pole vaja kõrget turvavõrku batuudi ümber ning lisaks ei sega maad ligi olev riistapuu ka aiavaateid.

 

Väliköök-aiakuur
 

Kena välimuse ja nutika lahendusega on ka varjualuse all olev väliköögiga istumiskoht. See toimib ühtlasi panipaigana: nimelt on ära kasutatud istekohataguse kaldseina taha jääv ruum, kus saab hoida muruniidukit ja muud kola, samuti ahjupuid. Kõik vajalik on käepärast ja samas silma alt ära.

Väliköögis on gaasigrill, väike külmkapp, kamin, suitsuahi. Ühesõnaga: kõik, et end siin hästi tunda. Siia langeb ka õhtupäike, mille mahedas soojuses on hea istuda ja nautida aeda täitvat veemuusikat. Töötasapinna kohale jääb aknaava, et varjualuses oleks valgem.

Kamin annab piisavalt sooja, kui õhtul jahedaks läheb, gaasisoojendit polegi vaja. Kaminas on hea ära põetada ka peenemat aiarisu. Suitsuahjus valmib vähemalt kord nädalas midagi hõrgutavat, põhiliselt kala.

 

Aed on ühine hobi
 

„Meil on oma tööjaotus: mina tegelen peenardega, mees muru ja basseiniga,” räägib Ruth. „Liiga palju vaeva aiaga pole, sest koorepuru ja kivikillumultš hoiavad umbrohtu tagasi. Naati meil siin Nõmmel pole ja tigusid käivad söömas musträstad.”
Üksjagu tüli tekitavad siiski ilusad sihvakad männid, mille õitsemise ajal on kõik kohad õietolmu paksult täis. „Siledatele pindadele saab vabalt sõrmega kirjutada. Või siis lähed üle muru ning jalanõud on kollased,” muigab Aavo.

Käbid ja okkad on isegi tülikamad kui õietolm. Esimesed segavad muruniitmist ja käimist, teisi sajab aga alla tohutus koguses. Sügisel ja kevadel tuleb aed rehaga üle tõmmata, okkalaadung viiakse jäätmejaama.

Männivarjuline aed on perenaise sõnul siiski väga mõnus: „Kui astud väga palaval suvepäeval väravast sisse, siis tunned kohe, et on teine keskkond. Jahedam, mõnusam. Männivaigulõhnaline. Rahustav. Talviti, kui lund pole, on aed ilus roheline. Muru rohetab, samuti rodod, siberi valdsteinia, pukspuud, elupuud ja muud igihaljad taimed.”

Metsaaeda armastavad ka oravad ja väikelinnud, viimaseid on siin palju liike, edukalt võiks teha linnuvaatlust.
Kauni aiaga tegelemisest tunnevad mõlemad abikaasad suurt rõõmu. Meeldiva kogemuse said nad ka koostööst hoonete arhitekti ja aiakujundajaga: „Usaldasime neid kui professionaale. Samas arvestasid nad meie soove ja alati sai läbi rääkida, kuidas leida parim lahendus.”

Artikli märksõnad