Kadrioru pargi Kirdetiigi ümbrus on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Tunnustatud maastikuarhitekt Masao Sone järgis oma töös Jaapani aia filosoofiat, milles on kesksel kohal nii elu ringkäik kui ka looduse väljendusrikkus.
Paarkümmend aastat kestnud kodumaise poolkõrge mustika sordi ’Are’ aretajad võivad uhkust tunda, sest nüüd on neid tugeva maitsega saagikaid ja talvekindlaid marju tunnustatud ka rahvusvaheliselt.
Vastse-Roosa küla lähedal Eesti-Läti piiri ääres laiuva ajaloolise nimega Mutsõnika talu aed on kümmekonna aastaga sõna otses mõttes ja ka ülekantud tähenduses õide puhkenud – vahepeal unarusse jäetud ilusas õues teevad nüüd ilma lopsakad taimed.
Suureviljalise ja hariliku kõrvitsa sorte ning mitmekesiseid suvikõrvitsaid – kabatšokke, kokoselle, patissone jt – viljeldakse Eestimaa koduaedades üha enam.
Terves maailmas on lodjapuid sadu liike, aga Eestis kasvab neid 30 ringis. Dendroloog Aino Aaspõllu käsitleb oma artiklis neid, kellega ta on isiklikult kokku puutunud nii metsas, parkides, haljasaladel kui koduaedades.
Harjumaa Kose valla Karla küla neljast aiandustalust vanimas ehk Roogojal peetakse tänavu juba 60. korda lilledepäeva. Koos Roosoja ja Sadevälja talu ning Tõnise puukooliga peetavat üritust nimetatakse nüüd lilleralliks.
Uuel aastatuhandel on moodi läinud kanapidamine linnaaedades. Eestiski on paljud valinud oma lemmikuks just need armsad munevad sulelised. Pille Petersoo Viimsist ja Tiina Tammet Nõmmelt räägivad oma kanadest.
Muru ei pruugi alati olla süstemaatiliselt madalaks niidetud ühtlase tihedusega kasvavatest heintaimedest roheala. Vanast heast Inglismaast kõvasti ida pool võib endale lubada ka pisut barbaarsust, vähemasti ümber golfiväljaku.
