KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

OTSING

See, mis on kellegi jaoks mahe ja miks eelistatakse mahetoitu, on suuresti inimese enda tõekspidamistes kinni.

Mahetoit – müüginipp või parem tervis?

Ehkki mahetoidu pooldajad räägivad selle kasulikkusest ja tervislikkusest, tunnistavad perearstid, et uuringute puudumise tõttu ei julge nad mahetoitu soovitada, kuna ei usu, et see tervisele tavatoid...

Meie põhjanaabrite Olkiluoto tuumajaama ehitamisel on osalenud nii mõnigi eestlane. Hetkel töötavad kaks 891 MW võimsusega reaktorit ning ehitamisel on veel üks 1600 MW energiablokk.

Tuumaelektrist ja tuumariskidest

Ajakirjanduses ilmunud lugudest võib jääda mulje nagu oleks tuumaenergeetika ülikallis ja üliohtlik. Kas nii tulebki arvata?...

Euroliit ei kuulutagi soojuspumpasid lindpriiks

Naljakuu aprill algas paljudele soojuspumpade müüjatele ja ka seni end õnnelikuna tundnud omanikele kerge paanikahoo vaigistamisega. Kohaliku telejaama ühes saates kinnitas keegi reporter, et nüüd kee...

Kunstniku nägemus kosmoselaeva/kuumaanduri eraldumisest kanderaketi teisest astmest.

Pistriku teekond kosmosesse

Taas on põhjust üks kuupäev kuldsete tähtedega kosmose vallutamise ajalukku kirjutada. 30. mail 2020 startis Kennedy kosmosekeskuse stardiplatvormilt 39A kanderaketi Falcon 9 turjal Crew Dragon Demo-2...

Evo´de hiilgus ja lõpp

Kui B-rühm 1987. aastal autoralli MM-il oma lõpuni jõudis, pidi FIA (Rahvusvaheline Autoliit) leidma rallispordile uue struktuuri ning lahenduseks sai A-rühm. Nii päästis FIA mootorispordi „hea nime“,...

Digikirjanik: Sotsiaalmeedias on Keiti kogunud endale hulgaliselt jälgijaid, kellest mõnigi teda aeg-ajalt tänaval kinni peab- „ Astutakse ligi ja öeldakse, et minu Instagram on ainus kirjandus, mida nad loevad.“

„MUL PEAS KRUVID LOBISEVAD!“ Digikirjanik Keiti Vilms räägib avameelselt naeratavast depressioonist

Emakeele populariseerija, kalamburist, säutsupääsuke, digiajastu Koidula – tiitleid tundliku keelevaistuga Keiti Vilmsile jagub. Ta on ainulaadne kuju meie kirjandusmaastikul, kes võtab eesti keele ja...

Urme ja Taavi oma köögis.

FOTOLUGU | Auhinnatud aed ja lummava sisustusega kodu ehk Säravvalge villa Pärnu Esplanaadil

Kui Urme ja Taavi Raadiku kodu eelmisel suvel Pärnu linna Kauni Kodu konkursil aiaauhinna sai, tuli žüriile üllatusena, et imelise eesaia ja hoone taga on veel suur tagaaed rooside, lavendlite ja liil...

Tanja naudib kõike, mis on seotud lava ja meelelahutusega.

Päikesenaine Tanja

Tanja Mihhailova-Saar armastab päikest. Kõndida päikeselisel päeval koduse Nõmme tänavail või istuda diivanil päikese kiirtevihus. Kui saaks, veedaks ta talved soojas ja päikeselises paigas, sest hall...

Rakvere teatri kostüümikunstnike paremaks käeks on kolm vahvat rätseppa! Kaja, Merli ja Anne

KÜLASKÄIK | Rakvere teatri nõelahaldjad

Teatrilaval nähtu ja kuuldu on alati paljude inimeste ühise töö vili. Ühe suure osa teeb ära (kostüümi)kunstnik, kes kannab hoolt rollide ja lavastuse visuaalse külje eest. Rakvere teatris aitavad tem...

Kuidas pomme lendama õpetada

Tavaliste, lennuvahendilt alla visatavate pommidega tekib kaks probleemi. Esiteks on, eriti kõrgemalt lennates, raske väiksematele märkidele pihta saada. Ja teiseks – sihtmärgi kohal lennates seatakse...

MINEVIKUGA RAHU TEINUD: Pamela ütleb, et enam ta väga palju minevikus ei sorgi. „Me ei saa lõpuni jääda ketrama lapsepõlvetraumadesse ja veel hullem – esivanemate taakadesse. Lõpuks on küsimus: kas tahad elada või kogu aeg tuhnida minevikus ja nendes valudes? Mul on see etapp läbi käidud ja väga sinna ei lähe, kui just käesoleval hetkel midagi üles ei kerki.“

Teejuht ja joogaõpetaja Pamela Maran: „Elame maailmas, kus jahime iseennast väljaspool iseennast.“

Pamela Maran (34) on joogaõpetaja, raamatute autor, lugude jutustaja ja kirjastaja. Aga Pamela on ka nähtus, fenomen. Ja mis selle nähtuse juures veel eriti paeluv on: ta on nii tavaline. Kõigi oma in...

Värskeim õhuvaade ESS ehituselt. Keskel kulgeb diagonaalselt kiirenditunnel, selle kohal käib märklauahoone ehitus, kaarjasse hoonesse tulevad mõõteseadmed.

Eesti teadlased osalevad maailma suurima neutronallika rajamisel

Lundis ehitatakse Skandinaavia teaduskeskust, mille kiirendite abil saavad eri maade teadlased uurida uusimate ainete omadusi ning määrata vanimate esemete vanust. Oma osalus neis hiigelseadmetes on k...

EelmineLeht 8 / 8Järgmine