Pojengid jõudsid mõisaaiast taluaedadesse ilmselt juba 20. sajandi alguses. Inimesi, kes on päritud või ostetud talukohaga kaasa saanud roosa, valge või punase pojengipõõsa, on kindlasti sadu.
Moekunstnik Vilve Unt oskab suurepäraselt oma etnoteemalistesse kollektsioonidesse, kus aukohal kudumid, põimida nii värve, kujundeid ja mustreid kui ka lugusid tänapäevast ja minevikust.
Vilve kodune moestuudio paikneb tema ja ta abikaasa Riho Undi pea
Peale maitsvate kodumaiste õunte, ploomide ja ubade kasvab Eesti kodu(aeda)des ka tiba eksootilisemaid taimi, mis kohati kasvatajaid endidki viljasaagiga üllatavad.
Puitvoodriga hoonete välisvärvi värskendamine on kalliksminev töö, mis võetakse tihtipeale ette alles siis, kui viimane aeg juba käes on. Liiga kaua välisvoodrile uue värvkatte pealevõõpamisega viivitamine võib aga kätte maksta.
Harrastusaretaja Aavo Mägi on kinkinud aiasõpradele väga eriliste õitega sirelid: need pöörlevad ja väänlevad nagu tibatillukesed propellerid
Aavo Mägi kutsub oma lõbusalt kruttivate õitega sireleid hellitavalt kräsupeadeks.
Liiklusõnnetuste üldstatistika poolest ei erine novembrikuu oluliselt tavapärasest, sest nii avariide, vigastanute või hukkunute arv ei kasva teiste kuudega võrreldes märkimisväärselt.
Välimuselt meenutab apteegitill lopsakat aedtilli, lõhn ja maitse on aga aniisine.
Oma nime sai apteegitill ilmselt ajal, mil teda kasutati peamiselt ravimtaimena.
Suverehvide hankimine ei tähenda ainult valiku tegemist ühesuguste toodete vahel ja hindade võrdlemist. Võimalusi on ju veel: kas sõita veel üks suvi juba olemasolevatega või kulutada lõpuni lamellrehvid, mis nagunii järgmist talve enam ei kannataks.