KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

OTSING

ESO leidis põrguplaneedi

ESO ehk Euroopa Lõunaobservatoorium (European Southern Observatory) loodi 1962. aastal seitsme riigi algatusel ning praeguseks on projektiga liitunud 16 riiki. Nimetuses Euroopa näitab siinjuures suur...

Jaapan saadab Marsi kuult Maale kümme grammi pinnast

Jaapan saatis 19. oktoobril edukalt teele kosmosesondi MMX (Martian Moons eXploration), mille eesmärk on tuua Maale vähemalt kümme grammi pinnaseproove Marsi suuremalt kaaslaselt Phoboselt. Viieaastan...

Kunstniku nägemus infrapunakiirguses universumit kaardistavast Nancy Grace Romani kosmoseteleskoobist.

Nähtamatu universumi jälil

30. augustil startis SpaceX-i võimas Falcon Heavy rakett, mille pardal oli NASA uus Nancy Grace Romani kosmoseteleskoop – observatoorium, mille ülesanne kõlab peaaegu ulmeliselt. See hakkab uurima näh...

Elon Musk, Space X

SpaceX-i esimene majandusaruanne: käive kasvas jõudsalt, investeeringud ulatusid rekordtasemele

Elon Muski juhitav kosmosetehnoloogiaettevõte SpaceX avaldas oma ajaloo esimese kvartaliaruande, millest selgub, et ettevõtte käive kasvas aastaga peaaegu kaks korda. Samal ajal suurenesid kulud enam ...

Selgusid tänavused estronaudid


Juba kolmandat aastat järjest on Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teadus- ja haridusprojekt „Eesti otsib estronauti“ toonud kokku te...

NASA SpaceX Crew-11 meeskond. Vasakult Oleg Platonov, Mike Fincke, Zena Cardman ja Kimiya Yui.

Hädaolukord kosmosejaamas

...

Meid ootavad hüperkiirused

Viimastel aastatel on huvi hüperkiiruste vastu oluliselt kasvanud. USA, Venemaa, Hiina ja India arendavad hüperkiirusega liikuvaid tiibrakette, Boeing mõtleb tõsiselt viiekordse helikiirusega liikuval...

Kümme Eesti noort valmistuvad kogema kaaluta olekut

Oktoobris ootab kümmet Eesti noort ees erakordne kogemus – paraboollend Luksemburgis, mille käigus kogetakse kaaluta olekut. EIS-i ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haridusliku projekti „E...

Kuu transpordipark võtab ilmet

Inimkond on taas teel Kuule, kuid püsivam kohalolu seal eeldab ka suuremat varustust ning transporti. NASA programmile Lunar Terrain Vehicle (LTV) on praeguseks registreerunud kolm võistlejat: Lunar O...

peenar, lilled, suveaed

Juunis pole veel hilja: 7 lille, mida saab praegu istutada ja mis õitsevad sügiseni

Paljud arvavad, et juunikuu saabumisega on lillede istutamise aeg läbi ja kevadel tegemata jäänud aiatööd tuleb järgmisesse aastasse lükata. Tegelikult on suve algus suurepärane aeg aeda uue värvi lis...

AHHAA saadab kümme kooliõpilast kaaluta oleku lennule

11. märtsil alustab üle-eestiline kooliõpilaste konkurss Estronaut, mille võitjad lendavad augustis Prantsusmaale paraboollennule....

Huvitavat oktoobri Tehnikamaailmas

Uus kuu on käes ning ilmunud on ka oktoobri Tehnikamaailm - millest seekord lugeda saab?...

Dereema draakonipuu - see pikkade triibuliste lehtedega taim suudab edukalt kahjutustada lahustitest ja lakkidest eralduvaid triklooretüleenühendeid.

Õhku puhastavad toataimed

Juba 80ndail kosmoselaevade õhupuhtuse suurendamise eesmärgil tehtud NASA uuringud kinnitasid, et paljudel taimedel on võime puhastada õhku....

Kunstniku nägemus kavandatavast Fermi Exploreri missiooni kosmosesondist, mis plaanitakse Alpha Centauri poole teele saata 2029. aastaks.

Tähtedevaheline reis, mis kestab 80 000 aastat

USA mittetulundusorganisatsioon Fermi Explorer Mission tahab teha midagi, mida seni pole tehtud – saata kosmosesondi sihilikult teise tähesüsteemi poole. Plaani järgi peaks Fermi Explorer startima hil...

Kopteri taasleiutamine

Viimasel ajal oleme palju kirjutanud kosmosest ja rakettidest, omajagu ka lennukitest, kuid ei midagi helikopteritest, sest miskit erilist seal polnud. Nüüd aga on ja selleks on uudse juhtimissüsteemi...

James Webbi teleskoop ennustab planeedil vääriskivivihma

NASA James Webbi kosmoseteleskoop aitas teadlastel koostada enneolematu „ilmaprognoosi” Maast umbes 690 valgusaasta kaugusel asuvale eksoplaneedile WASP-94Ab....

Tee mikrokosmose sügavustesse

Inimene on ammusest ajast soovinud heita pilku käegakatsutavatest dimensioonidest kaugemale. Näiteks kosmose sügavustesse tähtede poole. Kuid samavõrra põnev ja paljuski avastamata on mikromaailm. Sin...

Koduõhk puhtaks! 10 parimat õhupuhastajat-toataime

Kuivas keskküttega ruumis ümbritseb meid hulgaliselt saasteaineid, baktereid ja tolmu, mis pikapeale võib hakata meie tervist mõjutama. Tutvustame 10 toataime, kelle õhkupuhastavat toimet on katsetega...

Satelliit ESTCube-2 kunstniku kujutuses.

ESTCube-2 satelliidi start lükkub edasi

Tartu Observatooriumis arendatav tudengisatelliit ESTCube-2 on peaaegu valmis, kuid esialgu välja kuulutatud üleandmine raketifirmale Arianespace lükkub edasi 14. juunist sügise algusesse....

Miks aeg ei käi igal pool ühtemoodi?

Iga sekund, mille sa selle artikli lugemisele kulutad, vananed sa pisut aeglasemalt kui keegi, kes seisab samal hetkel Marsil. See ei ole ulme, vaid füüsika. Täpsemalt – see on Albert Einsteini pärand...

Big Science: mis on sellest kasu?

Kui tahetakse näha eriti kaugele või uurida äärmiselt väikeseid objekte, siis on selleks vaja hiigelsuuri seadmeid. Isegi suurriikidel ei ole piisavalt rahalisi ressursse, et saaks selliseid ainult om...

Jeff Bezos, tehisintellekt

Jeff Bezos: tehisintellekt ei kaota töökohti, vaid loob neid juurde

Amazoni asutaja Jeff Bezos leiab, et tehisintellekti areng ei vii massilise töökohtade kadumiseni, vaid võib hoopis suurendada nõudlust inimtööjõu järele. Tema hinnangul avab uus tehnoloogia seni kätt...

Vesinik ei päästa meid

Kuna Euroopa Liit tahab alates 2035. aastast keelata uute sisepõlemismootoriga autode müügi, on ühe alternatiivina elektriautode kõrval välja pakutud ka vesinikku läbi kütuseelementide elektriks muund...

Päikesesüsteemi hiiglased

Tänavu 23. septembril möödub 175 aastat Päikesesüsteemi viimase, kaheksanda planeedi Neptuun avastamisest. Seoses sellega teeme ülevaate koos temaga hiidplaneetide hulka kuuluvatest taevakehadest....

Maakera poolt vaadates toimub totaalne häving umbes 1,2 miljardi (arvu täpsuses võib küll kahelda) aasta pärast, kui Päike muutub meile talumatuks.

Lõpp tuleb nii või naa. Kümme võimalikku maailmalõppu

Kõigele saabub kord lõpp, ka maakerale ja kogu ilmaruumile. On siiski üpris tõenäoline, et praegune inimkond ei pea maailmalõppu kogema. Kuid ükskord see toimub – ainult kuidas? Selleks on 10 võimalus...

Ühinenud Ajakirjad OÜ
Liivalaia 13, 10118 Tallinn, Eesti | ajakirjad@ajakirjad.ee | Tel +372 610 4000, +372 610 4001
Kõik õigused kaitstud.