KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

OTSING

Kui lähedus teeb haiget

...

Margit Pärn: ema hool ja oma soov

...

Škoda Scala operatiivsõiduki rollis.

Škoda Scalast saab operatiivauto

Škoda Inglismaa esindus toob müügile luukpära Scala operatiivtööks kohandatud versiooni....

Norskamine toob kaasa ka terviseriske

Kõik inimesed norskavad mõnikord. Seda soodustavad nina vaheseina kõverus, allergiline nohu, väljaveninud ja lõtv suulagi ning muud tegurid, mis muudavad hingamistee kitsamaks....

Suureõieline laikellukas igati pilkupüüdev aiataim.

Tervistav õhupallilill - juurköögiviljast lõikelilleni

Selle mitmekülgse lille juurestik on lihakas, sarnaneb kuulsa ženšenni omaga. Taimel on palju tervistavaid omadusi ning teda kasutatakse ka juurköögiviljana....

Mõned superbakterid on resistentsed kõikidele antibiootikumidele.

Superbakterid on sama ohtlikud kui vähk

Millised relvad on tõhusad superbakterite vastu ning kas neist üldse jagu saab?...

Kas ka pärast pensioniiga on võimalik kaalust alla võtta?

Kui kaalu on selgelt liiast, peab seda tõepoolest langetama....

Kolm peamist tegurit, mis suurendavad vähiriski

...

Kui lihased kaovad

Lihaskadu mõjutavad pärilikkus, hormonaalsed tegurid, toitumine, haigused, istuv eluviis ja vähene lihaste kasutamine....

Miks eelistada värvilisi vilju?

Värviküllastes köögiviljades on palju fütotoitaineid, millel on vähivastane, südame- ja veresoonkonna haigusi ennetav toime. Tervisekasu on suurem, kui süüa erinevat värsket kraami – puuvilju, marju j...

Parem tervis juba homme

Kaitse end aastate taaga ja tervisemurede tekkimise eest. Võta enda ja oma tervise jaoks ilma süümepiinadeta aega ja koosta just endale sobiv terviseplaan. Nüüd, suve rambes lõpus ja enne suurt sügise...

Liikumatus on tõsine terviserisk

Reibast liikumist peaks olema vähemalt tund päevas neil, kes istuvad kaheksa tundi laua taga....

Lümfiturse vastu saab abi

...

Talvesse sobivad soojendavad taimeteed

Milliseid taimi talvel tarbida, millest teha keha turgutavat ja soojendavat teed? Küsimustele vastab taimetark Angelika Somelar....

Tehnikaülikooli teadlased hakkavad kirjutama uut tarkvara taastusravirobotitele

Tallinna Tehnikaülikool ja Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus alustavad koostööd, et parendada taastusraviroboteid ning arendada uusi digitehnoloogiaid, samuti uuritakse individuaalselt k...

Vanu patareisid saavad tallinlased heakorrakuu raames tasuta kodu juures ära anda

Tallinlane, vaata, millal kogutakse sinu kodu juures ohtlikke jäätmeid

Kodus vedeleb vanu värvijääke, patareisid või tablette? Nüüd saad need kodu lähedal ja täiesti tasuta ära anda, sest Tallinna kevadise heakorrakuu raames toimuvad kõikides linnaosades ohtlike jäätmete...

Naise keeruline üleminekuiga

...

Kas igaüks on oma une sepp?

Millega tegelevad tänapäeva uneuurijad? Kuidas mõjub meie tervisele halb unehügieen ja unetus? Kas naised vajavad rohkem und kui mehed? Kas ka liigne magamine on unehäire? Nendele ja paljudele teistel...

Hääl kähe nakkusest

...

Kiirlaen kodust lahkumata

Tänapäeva kiire elutempo ja digitaalse arengu ajastul on üha enam inimesi otsimas mugavaid ja kiireid lahendusi oma rahaliste vajaduste rahuldamiseks. Üks selline lahendus on kiirlaen, mida saab taotl...

Tuul ja pakane kuivatavad silma

Üllataval kombel võivad kuivast silmast võivad märku anda just pisarad, eriti külma või tuulise ilmaga õues olles....

Vaata lähemalt, kuidas muudab 5G-võrk tulevikus sinu elu

5G-võrkude loomine mõjutab potentsiaalselt kõiki ühiskonnasektoreid - nii eraisikuid kui ettevõtjaid. Robotkäe abil teostatavad operatsioonid, iseliikuvad sõidukid ning virtuaalreaalsuses meelelahutus...

Putukaallergia nõuab kärmet tegutsemist

...

Euroopa vapsik.

Kiletiivalised – allergiku õudusunenägu. Putukaallergia risk suureneb iga järgmise nõelamisega

Putukaallergikutel võib putukate hammustamine või nõelamine vallandada ägeda või lausa eluohtliku reaktsiooni. Milliseks see kujuneb, oleneb inimese tundlikkusest ja mürgi kogusest. Putukaallergia või...

KABINET, MIS NÄGI MARI-ANNET VAHEL NII HOMMIKUL KELL KUUS KUI KA ÕHTUL KELL ÜKSTEIST: Pandeemia tippaegadel, kui koormus oli suur, jõudis Mari-Anne koju napilt vaid magama. Sel ajal, kui paljud õppisid ja töötasid kodus, toimetasid Terviseameti juhid ikka kohapeal.

MARI-ANNE HÄRMA PANDEEMIA „JÄÄKNÄHTUDEST“: „Siit ei saagi nipsti edasi minna. Vaja on aega, et elu paika loksuks.“

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härmaga tahavad paljud rääkida ikka koroonast. Pandeemia on vaibumas, aga vahel küsivad isegi inimesed tänaval, mida ta ühest või teisest küsimusest arvab...

EelmineLeht 6 / 15Järgmine