KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

OTSING

Abi atoopilise dermatiidi vastu

Atoopiline dermatiit on keeruline ja krooniline haigus, mille ravimine nõuab meditsiinilist professionaalsust ja toimetulekuks ka ühiskondlikku toetust. Ravi ja hoolduse üldjuhised pakuvad leevendust ...

Kuidas leevendada külmetust? Köha, nohu, palavik ja kurguvalu piinavad

Aeg-ajalt on hea meelde tuletada, mida tuleb teha siis, kui oled nakatunud viirushaigusesse. Pakume mõned praktilised soovitused, kuidas tõve kulgu kergendada....

Hea tervise abilised

...

Kedriklest.

Tähelepanu, taimekahjurid!

Jälgi hoolega oma toataimi!...

Ninahoolduse ABC

...

Niiskus on teinud oma töö ja jätnud sellest ka jälje.

Puuduliku vundamendi isolatsiooni korral tungib niiskus seintes 1,5 m kõrgusele

Püsivalt kõrge või madal niiskusatase ruumis võib kahjustada sinu vara, mõjutada füüsilist ja psühholoogilist heaolu ning avaldada negatiivset mõju ka tervisele. Kuidas niiskus majja saab?...

Kehakinnitust pärast põdemist

...

KABINET, MIS NÄGI MARI-ANNET VAHEL NII HOMMIKUL KELL KUUS KUI KA ÕHTUL KELL ÜKSTEIST: Pandeemia tippaegadel, kui koormus oli suur, jõudis Mari-Anne koju napilt vaid magama. Sel ajal, kui paljud õppisid ja töötasid kodus, toimetasid Terviseameti juhid ikka kohapeal.

MARI-ANNE HÄRMA PANDEEMIA „JÄÄKNÄHTUDEST“: „Siit ei saagi nipsti edasi minna. Vaja on aega, et elu paika loksuks.“

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härmaga tahavad paljud rääkida ikka koroonast. Pandeemia on vaibumas, aga vahel küsivad isegi inimesed tänaval, mida ta ühest või teisest küsimusest arvab...

Tulekahjumärk

...

Vitamiinid – moodsa aja terviseturgutajad

...

Lemmikloomade massaaž ja füsioteraapia. Kuidas olla abiks taastumisel?

Lemmikloomade eluiga on küll läbi aegade kõrgeim, kuid vahel vajavad ka nemad massaaži ja füsioteraapiat....

Viljapuu pritsimine.

Taimekaitsetöödel peab järgima kõiki ohutusnõudeid

Seoses taimekaitse kõrghooajaga ja mesilaste massilise hukkumisega Virumaal tuletab Põllumajandusamet täiendavalt meelde nõuded taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks, et vältida ohtu inimeste ja l...

Kurgumandlid - sõpradest vaenlasteks

...

Põhjamaal saab nina talvel kõvasti vatti, sest külm ja kuum kuiv keskkond vahelduvad.

Õige ninahügieen kaitseb ka haiguste eest

Nina limaskest on üks kaitsebarjääre haigustekitajate vastu. Seda nõrgestavad allergiad ja nohu ning kuiv või talviselt külm õhk. Tõhusa kaitse tagamiseks tasub ninahügieenist nii mõndagi teada....

Kuidas külmetushaigusega hakkama saada?

Äkki saabunud sügis toob kaasa nohuse nina ja kareda kurgu....

Miks puus valutab

Puusavalu on enamasti kahjutu probleem, kuid mõnikord võib see olla märk mõnest tõsisemast haigusest....

Armastusel kummalised teed

Armastus on ääretult mitmepalgeline ja selle imetabane erilisus on äratanud huvi ka teadlastes. Kogusime kokku mõned põnevad teadusfaktid armastusest....

Meie nähtamatu kaitsja

...

Mis seljatab külmetuse?

...

Ametilt on Kai Sukles sisehaiguste arst.

Kai Sukles: "Arst peab olema oma töös aus."

Doktor Kai Sukles mäletab selgesti, kui ta esimene patsient suri. "Istusin koridoris maas ja nutsin. Vanem kolleeg läks mööda ja ütles mulle: "Ära nuta, sa ei saa surra koos iga patsiendiga. Aga sa pe...

Kas ja kuidas saame või peame oma silmi ekraanide ees kaitsma - või kas selleks ongi vajadust?

Statistika järgi on arvutitöö tegijal nägemisvaegusi kaks korda rohkem kui neil, kes pidevalt arvuti taga ei istu....

Kas õunamähkuri või -koi kahjustus? Silma järgi ei saa alati öelda, nii et vili tuleb pooleks lõigata. Kui õunas on üks või kaks suurt käiku, on seal tegutsenud õunamähkur.

Varjatud aiaelu

On aeg teha jalutuskäik sügiseses aias ning otsida kahjustuste põhjusi, miks nii läks. Ja mida peaks tuleval aastal teistmoodi tegema. Jälgi, vaata, pildista. Talvel on aega uurida, millise kahjustuse...

Väike, aga teeb palju pahandust.

Pooled Eesti elanikud ei taju puukentsefaliidi haigestumise ohtu. Aga asjata!

Aiahooaeg on alanud ning viibime rohkem ka looduses. GSK Eesti poolt tellitud ja aprillis Kantar Emori poolt läbi viidud Eesti elanikkonna küsitlus näitas, et üle poolte eestimaalastest ei pea Eestit ...

Marutaud Eestis nüüdsel ajal. Miks on tarvis lemmikut vaktsineerida?

Eesti on marutaudivaba maa alates 2013. aastast. Selle staatuse saavutamiseks ei tohi kahe aasta jooksul riigis esineda ühtegi marutaudi juhtumit....

Kõhumürgel kontrolli alla

...

EelmineLeht 9 / 12Järgmine