Kõigepealt said tema hääl ja nimi tuntuks R2 vahendusel ja tema kirjastiil omaseks Eesti Päevalehe veergudel. Nagu paljude andekate ning ilusate puhul ikka, jõudis temagi loomuliku jätkuna helesinisele ekraanile.
Mõni tammesort on nii kummaliste lehtedega, et puud on raske pidada vanaks heaks tammeks.
Tamm on meile väga südamelähedane ja selle puu tunneb ära ka kõige loodusvõõram inimene.
Daaliad on ajast aega kaunistanud meie koduaedu ja lummanud paljusid oma uhkeldava jõulise hoiakuga.
Vanasti istutati kõrgekasvulisi daaliaid hoonete seinte najale, tokistati ning seoti nööriga ka seina külge kinni.
Kogukal idakuusel on toredaid väikesekasvulisi sorte, millega tuua aeda igihaljaid pilgumagneteid.
Ükski ontlik aed ei saa läbi ilma okaspuudeta. Paraku kipub kaalukas enamik neist kasvama suuremaks, kui oskasime arvata.
Mänd, kuusk, lehis ja nulg pakuvad peale silmailu ka väärt toorainet kulinaarseteks katsetusteks.
Peaaegu kõikide mändide võrsed on leidnud laialdast kasutamist nii sees- kui ka välispidiselt.
Aasta pimedaimal ajal nõrgenenud toataimed on paljudele kahjuritele kerge saak. Tunne vaenlasi.
Kasvuhoonekarilane
Väikesed 1,5–2 mm valgete tiibadega putukad, kes taime liigutades laiali lendavad. Imevad taimemahla peamiselt lehtede alaküljel.
Kuigi uuringud näitavad, et 15-25-aastased on endast vanematest tunduvalt teadlikumad, kuidas ennast küberohtude vastu kaitsta, siis ekspertide sõnul ei suuda alla 15-aastased enamasti reaalselt tajudagi, kui ohtlike ja potentsiaalselt enda tulevikku kah
Soomest on meile teada sellised disainilegendid nagu Iittala ja Marimekko, kuid tähelepanuta on seni jäänud noored moedisainerid. Nüüd on Helsingi kesklinnas Kämp Gallerias Garden Showroomi koondatud Soome noorte ja võimekate moekunstnike looming.
Naat, üks tülikamaid umbrohtude seas, on samas vägagi positiivselt mitmekülgne – nii toidu- kui ravimtaim ning ka kaunis pinnakatja.
Kuuldes või lugedes sõna „naat” paneb aju meie tahtest sõltumatult selle kõrvale mõiste „nuhtlus”.