Suurenenud õhuniiskus ja jahedus soodustavad seenhaiguste levikut. Lõika ära õitsenud ja koledaks muutunud taimepealsed.
Haigustunnustega taimepealsed on parem põletada.
Astelpaju (Hippophae rhamnoides), keda tunti kui mõjusat ravimit juba Vana-Kreekas, leiab tõhusa terviseturgutajana aina rohkem poolehoidjaid.
Astelpaju on Eestis kasvatatavatest puuvilja- ja marjakultuuridest suurima kasvupinnaga. 2019.
Kuigi õues on ilmad juba jahedad ning esimest lundki oleme Eestimaal nautinud, jagub ka novembris ja isegi detsembris jagub aias veel toimetamist küllaga.
Koduaias võiks kindlasti olla ka mustikapõõsaid, et need maitsvad ja antioksüdantidest pungil viljad oleksid kohe käeulatuses võtta.
Mustikatest on saanud meil tavalised aiamarjad, mida kasvatatakse lisaks sõstardele, karusmarjadele, vaarikatele ja teis
Taimed taluvad rohket vett hoopis paremini, kui võiks arvata, ja kui su aed ei kujuta endast sood, siis jäta märkus „ei talu seisvat vett” tähelepanuta.
Valdavas enamikus kirjutistes, milles tutvustatakse mõnda taime ja antakse juhiseid tema kasvatamise
Muru regulaarse hooldamise ja niitmise kõrval räägitakse üha enam ka aedade loodusliku mitmekesisuse hoidmise ja suurendamise olulisusest. Mida saab iga aiaomanik teha, et anda mesilastele piisavalt toitu?
Valdavalt on hortensiapõõsad kogukad, aga seda rohkem neile õisikuid peale mahub. Meie karmimaid talvi ei suuda kõik hortensiad üle elada ja väheste sitkete seas on madalakasvulisi üpris kasinalt.
Aedhortensiad H.
Mida külvad, seda lõikad, ütleb vanasõna. Vähemalt aiapidamises on tegemist pooltõega, sest kevadel maha pandud seemnetest või noortaimedest sirgujaid mõjutavad „sada asja” alates ilmast ja lõpetades konkureerivate näljastega.