Kinnisvarakuulutusi sirvides jääb sageli silma, et müüakse kaasomandis olevat objekti. Näiteks maja esimest või teist korrust. Mida see täpsemalt tähendab – kas ja millised piirangud ostjale / uuele omanikule kaasa tooks?
Kas tänapäeval julgetakse osta n-ö paberilt kinnisvara? Kes julgeks oma rahaga riskida? Domus Kinnisvara juhatuse liikme Raul Reino lühike vastus on, et neid inimesi on palju.
Müües n-ö teise ringi kinnisvara, puutub inimene kokku küsimustega:“Mis saab pärast müügitehingut, kuidas toimida pärast notari tehingut valduse üleandmisega, millal ma pean oma korteri ostjale üle andma?“ Domus Kinnisvara kutseline maakler Janis Rimitsan
Lugeja küsib. Elan Eesti-aegses nelja korteriga puitmajas. Üks teise korruse korter on nüüd müügis ja seda käivad vaatamas ostjad plaaniga tulevikus ka enda kohal olevale pööningule oma elamist laiendada.
Oled kodu ostmas, aga müügikuulutus räägib midagi kasutuskorraga jagatud mõttelistest osadest? Mida see tähendab, seda selgitab käsiraamatu “Nõuanded koduostjale.
Mida teha, kui paarismajas (ühele perele kuulub alumine, teisele ülemine korrus) elades istutab naaber elupuuheki otse teise akna alla, nii et puude suuremaks kasvades katavad need akna, varjates päikese ja valguse?
Teist akent katab ilupuu, mida ei kär
Lugeja küsib: Soovin müüa kolme pere peale kuuluva kaasomandis oleva elamu osa. Olen kuulunud, et teistel kaasomanikel on ostueesõigus. Kuidas selle õiguse teostamine käib ja mis on minu õiged sammud?