Helin-Mari Arder mediteerib koos kuulajaga
Esme Kassak
Helin-Mari Arder ütleb, et muusika on meditatsioon nii muusikule kui ka kuulajale. | Olga Makina

Muusik Helin-Mari Arder alustab aastat plaadi jao uute, talviste lauludega. Talve juures meeldib talle, kui on valget aega, mida vähese lume tõttu kipub kahjuks nappima. "Talv on kõige pimedam ja kõige valgem aeg," nagu on kirja pannud Helin-Mari onu Ott Arder ühes lauluks saanud luuletuses. Igas hetkes on siiski oma ilu, ja muusikat tehes pakub lauljatar seda kõige kallimat – aega iseendale.

Teadveloleku ehk moodsa sõnaga mindfulness'i kursuseid pakutakse üha rohkem. Kohalolekust, hetkede märkamisest ja aja tarmukast kasutamisest räägitakse nii ettevõtluskoolitustel kui ka üksikisikutest huvilistele. Helin-Mari jaoks näib see aga olevat elamisviis: esimesed märgid sellest on maas juba plaatidel, mis ilmusid 2000. aastate alguses, näiteks laulud "Meditatsioon" ja "Hetk vaikust".


Aeg muusikaga iseendale
 

"Ma arvan, et iga inimene peaks endale meelde tuletama, et vahepeal peab aja maha võtma ja andma endale võimaluse praeguses hetkes olla. Hea oleks, kui neid hetki leiaks iga päev. Mina ei saa end ses mõttes kuidagi pjedestaalile seada ja öelda, et oskan seda paremini teha kui teised, sest ka minul on omad tavalised toimetused.

Olles keset igapäevatoimetusi, võib õhtune esinemine tunduda väga ebareaalsena – see on nagu lülitumine hoopis teise maailma. Eriti kui on kõikidele lapsevanematele tuttavaid muresid, mis võivad tekkida üleöö: lapse haigestumine, mõni tegemata jäänud koolitöö... Võib-olla nende ümberlülitumiste tõttu tajungi selgelt seda vahet, mis lubab mul just praegust hetke tunnetada," arutleb Helin-Mari.

Tema kontserdid on tihti pigem kui kohvikuõhtud, kuhu inimesed tulevad spetsiaalselt seda laadi muusikat kuulama ja võtavadki aja puhtalt selleks. "Meie muusikas on sageli improvisatsioonilisi momente. Kui džässihuviline oskab seda kuulata teistsuguse kõrvaga, siis teistel võib mõte minna sel ajal rändama. Ja see ongi inimese hetk iseendale. Ta on selles hetkes ega saa kusagile tormata. Võib-olla leiab ta mõne uue mõtte – muusika viib teda kusagile. Muusika on ses mõttes meditatsioon nii muusikule kui ka kuulajale. Meie läheme samamoodi sellisesse teise maailma. Aga kui mõelda, siis seda teist maailma võiks meie päevadesse jaguda palju rohkem."

 

Ametilt hoopis lauluõpetaja
 

Nii näib muusik kui muusikaterapeut või hingetohter. Helin-Mari on aga erialalt hoopis popdžässlaulu õpetaja. Õpetajatööd peab ta väga nõudlikuks, kuna selleks peab olema jõudu ja energiat, mida õpilastele jagada.

"Mulle sobib kõige paremini, kui mul on õpilane, kes juba teab, mida ta tahab. Mulle sobib finessidega tegelemine," avaldab ta. Sellest rääkides jõuame coach'imise mõisteni (ingl 'treenimine, õpetamine' – toim) ja ta leiab, et see on täpselt see, mida on valmis tegema. Samas on Helin-Mari käinud mõned korrad Eesti muusika- ja teatriakadeemias asendamas ametiõde Kadri Voorandit ja kogemus on olnud igati innustav. "Kadri ikka vastutab, mulle jääb lust ja rõõm lihtsalt tegeleda õpilastega, aidata neid nende muusikuteel. Selline asi mulle meeldib."

 

Naisele keerukas amet
 

Muusika on Helin-Mari ümbritsenud sünnist saati, ent kunagi pole tema sõnul olnud mingit survet just muusiku kutsele järgneda. "Vanematel oli alati selline jutt, et naisterahva jaoks on muusikutee keeruline. Omal ajal ei saanud ma sellest jutust aru. Hakkasin seda mõistma alles siis, kui sündisid lapsed. On omamoodi kunst neid asju ühitada," räägib ta.

Helin-Mari peres kasvab üheksa-aastane tütar ja seitsmeaastane poeg. Ta osutab, et nii Eestis kui ka mujal maailmas on artiste, kes on teadlikult valinud ainult muusikutee ja kelle pereks on näiteks õe- või vennalapsed. "Kujutan ette, et mulle oleks sellise valiku puhul alatiseks jäänud igatsus oma pere järele," märgib ta.

Aga kui Helin-Mari ei oleks laulja? Lapsena õppis ta Tallinna muusikakoolis viiulit, mistõttu kooli ajal oli tüdruk üsna veendunud, et temast saab viiuliõpetaja. "Olen töötanud ühes koolitusfirmas ka sekretärina. Ja siis, kui ma Tartu ülikoolis prantsuse keelt ja kirjandust õppisin, mõtlesin, et ju minust tõlk saab," meenutab Helin-Mari. Mõnes mõttes andis tõuke muusikutee valida see, kui noorusaegne suhe ummikusse jooksis. "Siis tundus, et enam miski halvemaks minna ei saa, ning seetõttu julgesin minna Otsa kooli sisseastumiseksamitele."

Muusikaga on Helin-Mari üles kasvanud, muusikaga tegelevad tema vennad ja muusikaline haridus on ka tema õel.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodutohter.
Artikli märksõnad