Kuidas sünnib mitmesordiline viljapuu?
Marge Starast
garden
Ühe puu otsas kasvavad erineva maitse ja väljanägemisega õunad. | Tiina Tammet

Perepuud ehk mitmesordilised viljapuud on need, mille võrasse on poogitud erinevate sortide oksad. Seega annavad need huvitavat saaki.

Lapsena vanavanemate aias õunu süües ei saanud ma aru, kuidas on võimalik, et ühe puu otsas kasvavad erineva maitse ja väljanägemisega õunad. Hiljem tuli välja, et minu vanaisa oli noorest peast töötanud mõisa aedniku juures õpipoisina. Seal õppis ta taimi pookima ning tõi ka oma kodutallu mitmeid omapoogitud õunapuid. Paraku polnud mul võimalik vanaisalt selgitusi küsida, sest ta suri enne minu sündi. Kuid see õunapuu asi jäi minu hinge kriipima ning see oli ehk üks põhjusi, miks otsustasin minna õppima aiandust.

Alati omanäolised

Perepuud ehk mitmesordilised viljapuud on need, mille võrasse on poogitud erinevate sortide oksad. Eestis saab paljudest puukoolidest selliseid istikuid osta: õuna-, pirni-, ploomi- ja maguskirsipuude omasid. Nimetus „perepuu” on tulnud kahel põhjusel. Esimene on puhtbotaaniline: väidetavalt saab ühele puule edukalt pookida vaid sama taimeperekonna erinevate liikide sorte. Seetõttu pole võimalik perepuu, mis kannab ploome (perekond ploomipuu Prunus), pirne (pirnipuu Pyrus) ja õunu (õunapuu Malus). Need kõik kuuluvad küll samasse sugukonda (roosõielised Rosaceae), kuid erinevatesse perekondadesse. Teine põhjus on selles, et inimesed on teatud maitset armastades erinevad ning ka sortide osas kujunevad neil siis välja oma eelistused. Mitmesordiline viljapuu võimaldabki ühel taimel kasvatada erineva maitsega sorte, kusjuures igale pereliikmele on tagatud oma lemmik. Nii et kõik saavad oma käega võtta just selle õuna, mis on kasvanud oma aias kasvavalt ühelt ja samalt puult.

Soojema kliimaga piirkondades kasvatatakse tsitruste Citrus perepuid, kusjuures ühe taime võrasse on poogitud nii apelsini, mandariini, sidruni, laimi, greibi kui ka pomeli sorte. Sellise puu eripära on viljade valmimine sootuks erinevatel aastaaegadel. Tsitruste perepuud on väga populaarsed Austraalias, sealsetes kliimaoludes võib taimelt korjata sidruneid veebruaris, mandariine aprillis, greipe juulis ja apelsine novembris. Ka erinevaid luuviljalisi (ploomi-, aprikoosi-, virsiku-, nektariinipuu) on võimalik pookida ühele taimele, sest kõik need liigid on lähisugulased, kuuludes ploomipuude Prunus perekonda, ning seetõttu on võimalik ka vastav pookimine. Taoline liigikirevus ühel taimel on andnud alust neid puid kutsuda puuviljasalati või -kokteili puudeks (ingl fruit salad tree, fruit coctail tree).

Võra kujundamine

Kui tavaliste viljapuude puhul on alusele poogitud vaid üks sort, siis perepuude erinevatele põhiokstele pannakse erinevaid sorte. Alusele poogitud sordist tuleb puu tüvi ja tüvepikendus ning sellest kujuneb nn toese moodustaja (joonis). See sort peab olema tugevama kasvuga ning talve- ja haiguskindel, sest sellel on oluline roll kogu taime kasvutugevuse ja tervise tagamisel. Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjon on koostanud nimekirja toese moodustajaks sobivatest viljapuusortidest. Õunapuudest on kohased sügis- või talisordid, näiteks ’Sügisjoonik’, ’Antonovka’, ’Talvenauding’. Pirnidest soovitatakse sorte ’Kägi bergamott’, ploomidest ’Pärnu sinine’ ja ’Märjamaa’, maguskirssidest ’Arthur’. Igale toese moodustajast lähtuvale põhioksale võib pookida ühe sordi. Kui klassikaline püramiidja kujuga õunapuu koosneb 6 põhioksast, siis saaks ühele puule pookida 6 erinevat sorti. Mõistlikum oleks siiski piirduda 2−4 sordiga, sest mida rohkem neid on, seda keerukam on puu hilisem hooldamine. Perepuude entusiastide seas on kujunenud omavaheline mõõduvõtmine, kes suudab kõige rohkem sorte ühel puul kasvatada. Mainitud on õunapuid, millel kasvab üle 30 erineva sordi.

Põhiokstele poogitud sortide puhul tuleb arvestada ka nende eripärasid okste kasvusuuna ja moodustuva võra kuju osas. On sorte, mille oksad on püstise kasvuga ning neil on kitsas püramidaalne võra, s.o põhioksad kasvavad rõhtsalt (vastupidi laiuva võratüübiga omadele). Neid sorte soovitatakse perepuus pookida ülemistele põhiokstele (joonis, sort 2), laiuva võratüübiga sorte aga alumistele põhiokstele (joonis, sort 3 ja 4). Nii saavad nn laiuvad sordid vabalt võra alumises osas end välja sirutada ning püstised oksad ülevalpool kõrgusesse suunduda. Selline sortide asetus annab perepuule paremad eeldused tavapärase püramidaalse võra kujundamiseks ning hilisemaks kujunduslõikuseks. Perepuudeks on võimalik ümber kujundada ka olemasolevaid vanu õunapuid. Oma koduaias olen pookinud 50aastase ’Antonovka’ (hapuka maitsega sügissort) puule sordid ’Korobovka’ (väga magusa maitsega suvisort) ja ’Talipirnõun’ (magusamaitseline talisort).

Tähelepanu hooldamisel

Üldiselt pole tavalise õunapuu ja perepuu kasvatamisel vahet. Viimase puhul tuleb siiski suuremat rõhku pöörata võra kujundamisele ja süstemaatilisele hoolduslõikusele. Sealjuures on esmatähtis, et lõikamise käigus ei tohi eemaldada tervet põhioksa – muidu võid võrast mõne sordi täielikult ära lõigata. Selle vältimiseks märgista erinevate sortide pookekohad kas või õlivärviga, mis püsib paar aastat. Korrektse pookimise ja hea kokkukasvamise korral ei ole pookekohta siiski võimalik mõne aasta möödudes eristada, nii et kontrolli igal kevadel, kas märki on näha. Kui on vaja, uuenda seda. Jälgi, et valgus jõuaks kindlasti kõikide oksteni, samas tuleb puu võra hoida tasakaalus. Sordid on erineva kasvutugevusega ning jõulisem ei tohi võras ülekaalu saada. Juhtub, et tugevam varjutab teised – väetimate oksad kuivavad ning see sort kaob. Kuna perepuu lõikustöödega võib hobiaednik hätta jääda, on hea appi kutsuda spetsialist.

Olulised eelised

Tänu mitmesordilistele viljapuudele on võimalik koduaias ruumi kokku hoida, kasvatades erinevate maitseomaduste ja valmimisajaga sorte. Samuti saab ühele puule valida sordid, mis tagavad õite eduka tolmlemise. Eriti oluline on see näiteks ploomipuude puhul. Haigus- ja külmaõrnad sordid on osutunud perepuus sageli palju vastupidavamaks. Selle eeldus on tugevakasvuline toest moodustav sort. Perepuud on võitmas üha rohkem populaarsust. Paljud puukoolid Eestis pakuvad ka sellist võimalust: vali ise sordid ja telli omaenda pere puu.

Autor on Eesti Maaülikooli dotsent

Artikli märksõnad