Esmalt mitte lasta mördil kivistumisfaasis läbi külmuda või veel mördist kiiresti aurustuda; samuti jälgida tootja nõudeid, millisele aluspinnale ja kui paksult võib seda paigaldada. Vähem tähtis pole ka aluspinna eeltöötlus: tuleb kruntida, niisutada, karestada, eemaldada alumised pudedad kihid jne.
Enamus ebameeldivusi tekibki kas talvel või kuumal suvel. Talvel tuleb mördis kasutada külmumisvastast lisandit vastavalt tootja soovitusele, suvel aga järelniisutada. See kehtib nii betooni kui tsementi sisaldavate krohvide puhul.
Kes otsustab tsemendist ja täitematerjalist ise mörti teha, peaks kindlasti kasutama näiteks ehituspoodides müüdavaid plastifikaatoreid, lisama täiteained õiges proportsioonis (vältima liiga tolmust ja rohket peenikest liiva), samuti ei tohi voolavuse suurendamiseks lisada materjalile liigselt vett, kuna kõrge vesitsementtegur jätab kivistunud materjali pehmemaks kui vaja või eeldatakse, voolavust soodustavadki erinevad vedelkujul müüdavad plastifikaatorid.
Ehituspraktikas kasutatakse siiski juba aastakümneid tööstuslikult valmis segatud kuivsegusid või valmismörte, mis vastavad standarditele ja on sertifitseeritud. Sellise süsteemiga tagab tootja toote vastavuse nõuetele ning garanteerib ka selle kestvuse.
Millest koosneb?
Eestis ja naaberriikides kasutatakse kohalikel turgudel toodetavaid portlandtsemente, vulkaanilist tuhka putsolaani lisatakse tihti Itaalias ja ka Saksamaal toodetavatesse tsementidesse ja ehitussegudesse. Sellise mineraali import ei oleks nii kaugelt eriti otstarbekas. Vaid valgete tsementmörtide jaoks kasutatakse Taani või Türgi päritolu valget portlandtsementi või eriotstarbelistes ja keerukamates ehitussegudes aluminaattsementi, kõrge sulfaadikindlusega tsemente jpm.
Tähtis on teada, et tsement kivistub vee (niiskuse) toimel ja see eristab seda ehitus- ehk hüdraatlubjast, mis kivistub õhu toimel. Seetõttu kivistub ka tsement vee all olles edasi, kui ehituslubi tavatseb seal lahustuda.
