Priimulad – armastatud värvilaigud varakevades
Alari Suurmets
TM Kodu & Ehitus
Kevadekuulutaja priimula | Shutterstock

Priimulad kuuluvad ühe korraliku kevade juurde nii toas kui aias. Tänapäeval on priimulate sordivalik lausa piiritu ja eriliselt ilus.

Priimula kuulub suurde, 2575-liigilisse ja 60 perekonnaga nurmenukuliste (Primulaceae) sugukonda. Üle maailma on teada 430 liiki priimulaid. Priimulaid müüakse meil kui toataimi, aga kas te teate, et üks kõige levinum priimula – varretu priimula (Primula vulgaris) – kasvab hästi ka aias ja on külmakindel püsik. Kuid selleks, et seda saaks ohutult aeda istutada, peab suutma taimekest elus hoida, kuni öökülmad on möödunud.

Võimalus, et taim kevadeni vastu peab, ei ole aga väga suur, seda eriti siis, kui priimula eest õigesti hoolt ei kanta. Kaupluses tuleks alati valida ilus ja tugev taim, millel ei ole kollaseid lehti. Tugev taim on eelduseks, et selle õiteilu saab kaua nautida.

Järgnevalt mõned olulised nipid, kuidas priimulat istutamiseni elus hoida, juhul kui on soov taim kevadel aeda istutada.

1. Võimaldage priimulale alati väga valge ja päikseline kasvukoht.

2. Priimulad eelistavad jahedat temperatuuri. Veenduge, et temperatuur ei tõuse üle 20 kraadi.

3. Hoidke priimula muld ühtlaselt niiske.

4. Vältige mulla läbikuivamist ja liigniiskust. Priimula juurestik on õrn ja mõlemal juhul lõppeb asi halvasti.

5. Kastmiseks kasutage vihmavett.

6. Vesi asetage alati alustaldrikule ja lubage taimel 20–30 minutit juua (muld muutub niiskeks, kuid pole vesimärg). Nõrutage taim ja kallake üleliigne vesi ära.

7. Lisage kastmisveele kord nädalas õitsvate toataimede väetist. Väetamine tagab taime õitsemise.

8. Eemaldage regulaarselt närbunud õied.

Kui neid kaheksat punkti jälgida, on taimel lootust kevadeni vastu pidada.

Efektne element kiviktaimlas

Priimulad õitsevad aias aprillis-mais, teist korda võivad õitseda ka sügisel. Ilusad on nad peenras mitmekesi koos, kus neist võib värvide järgi rõõmsaid laike moodustada. Aias sobivad priimulad hästi kiviktaimlasse. Nad tunnevad end hästi parasniiskes, huumusrikkas pinnases. Looge neile oma nurgake, näiteks kiviktaimlasse. Kuival ajal vajavad priimulad kindlasti kastmist.

Aiataimena kasvatatakse peamiselt varase õitsemisajaga kõrget priimulat, varretut priimulat, kõrvikpriimulat, pehmekarvalist priimulat, hambulislehist priimulat, kuhikpriimulat ja Tšehhi priimulat. Regulaarne väetamine ei tee priimulatele halba. Kui taim on pärast aeda istutamist kohanenud, võib see õisi näidata juba sügisel. Suur õitsemine on priimulatel tegelikult kevadel, aga vahel meie pikad ja soojad sügised kiusavad neid ja meelitavad uuesti õitsema. Priimulat saab paljundada vana puhmikut jagades. Paar aastat aias peenras kasvanud taime sobib paljundada kevadel kohe pärast õitsemist.

Saab ilma talvekatteta hakkama

Liiga niisked ja soojad talved priimulatele ei meeldi. Tugeva külma kaitseks võib taimed kuuseokstega katta, kuid üldiselt priimulad talvekatet ei vaja. Peale tuttava varretu priimula on meie lillepoodidesse ilmunud väga uhked ja kõrgemad kuhikpriimulad (Primula obconica). Neid iseloomustavad uhked ja suured õisikud ning rikkalik õitsemine, eriti kui taimi regulaarselt väetada.

Kuhikpriimula eest tuleks hoolitseda samamoodi nagu varretu priimula eest, siis tunneb taim end hästi ja õitseb kaua. Vältige liiga kõrgeid temperatuure, sest õied kestavad kuumaga lühikest aega. Suvel tunneb kuhikpriimula end hästi õues, poolvarjulises kasvukohas. Kasvatage neid nagu toa- või hooajataime, nad sobivad hästi ka terrassile. Kuhikpriimulad meie kliimas aias ei talvitu. Seega – kui on soov taime üle talve hoida, tuleb see enne külmasid tuppa kolida. Peale ilusate õite lõhnavad paljud sordid imeliselt. Varretu priimula kollast värvi sordid üllatavad tugeva ja meeldiva lõhnaga. Priimulate õite värvus on üldse väga mitmekesine – valgest ja helekollasest tumesiniseni.

 

Artikli märksõnad