Soovid rahulikku und? Loe, milline peaks olema magamistuba
kodus.ee
Magamistuba vajab erinevaid valgusallikaid. | Shutterstock

Mida tuleks magamistuba sisustades silmas pidada, et uni oleks rahulik ja ärkaksime puhanutena? Kuidas mõjutavad värvid, mustrid, ruumi temperatuur ja magamisase meie und?

Inimeste tundlikkus magamistingimustele on väga erinev. Väljakujunenud unetuse raviks on muidugi  vaja palju enam kui vaid häid magamistingimusi. 

Inimesed tajuvad väga erinevalt värvitoone, mustreid ja kujundeid, esemeid ja vorme, mis rahustavad ja tunduvad turvalised. Igaüks võiks oma toa kujunduse ise valida. Sellises vanuses laps, kes veel ei otsusta või kelle otsus vajab vanemlikku ülevaatamist, võiks saada toa, mille harva muudetavad pinnad on rahulikuks fooniks keevale elutegevusele. See aga ei tähenda tingimata igavat!

Magamistuba vajab erinevaid valgusallikaid. Voodis lugeja valgusti võiks olla selliselt suunatav, et see ei häiriks teist samas ruumis magajat. Samuti võiks une-eelseks ja öise ärkamise ajaks ruumis olla vähendatud heledusega hämar valgustus, et lubada keha ärksusel alaneda või teda keset uneperioodi mitte liiga järsult äratada.

Ka lapse toas võib olla mitu valgusallikat, et öiseks hooldamiseks saaks süüdata mahedama valgusega lambi.

Et valgus on oluline ärksuse säilitaja ja tõstja, siis aknast paistev valgus – nii aia- kui ka tänavavalgustus, aga ka valgusreostus ehk linnavalgus ning samuti päevavalgus – häirivad oluliselt osade inimeste und. Seetõttu on nende magamistoas väga olulised valgust efektiivselt varjavad aknakatted.

Magamistoa õhutemperatuur on väga oluline, ideaalis võiks see olla reguleeritav.

Magamiseks sobib enamasti vahemik 17–24° C – sellest madalamal või kõrgemal temperatuuril on uni häiritud.

Keha uneaegne temperatuuriregulatsioon on keerukas, erineb une erinevates osades, ja sellel on unes oluline osa. Uni saabub ajal, mil kehatemperatuur langeb. Paljudele sobib uinuda jahedamas toas, teiste jaoks peab ruum olema soe. Aga näiteks kiirete silmaliigutuste une ajal, mis kordub mõne- kuni paarikümneminutiliste perioodidena ligikaudu 90 minuti tagant, ei proovi keha temperatuuri reguleerida.


Ruumitemperatuuri suhtes võivad partneritel olla erinevad eelistused. Soovitavalt peaks olema tagatud võimalus muuta öö jooksul katte paksust. On väga oluline, et tekk oleks hingav ehk õhku läbi laskev.

Samuti peab olema toa õhuvahetus piisav, sest magades oleme tavatult pikka aega ühes ruumis ja meie organism vajab selle aja jooksul päris palju hapnikku.

Und häirib kindlasti ebamugav ase ja seepärast on õige madratsi valik väga oluline. Kuna inimeste eelistused on väga erinevad, peab igaüks ise leidma endale meeldiva ja sobiva. Voodipesu karedus-siledus-libedus on osa mugavusest ja eelistused iga magaja puhul individuaalsed.

Voodi ees põrandal võiks olla midagi, mis on jala all mugav ja meeldiv:pehme vaip, lambanahk või korkpõrand, mis tundub ka palja jala all soe.


Une häirijad püüa eemal hoida

Magamistoas ei tohiks olla telerit. Meie kliinikumi terapeutide kogemus ütleb, et voodis veedetud aeg pikeneb vahel just seetõttu, et voodisse minnakse telerit vaatama. Neile, kel kalduvus unetusele, võib teler olla ärkvel hoidjaks ning pikendatud voodisviibimine saab unetuse kujunemise soodustajaks. Une-eelset telerivaatamist soovitame siiski väljapool magamistuba.

Ka arvuti on oluline ärksuse säilitaja, sest see annab kesknärvisüsteemile töötlemiseks väga rohkelt materjali ja võimalusel võiks selle tund-paar enne magamaminekut sulgeda. On uuritud ka ekraani heledust kui valgusallikat.


Rahulikku und häirib oluliselt ka müra. Liiklusmüra ja -vibratsioon võivad und segada ka juhul, kui nendega ollakse omateada harjutud. Seetõttu on seinte ja akende korralik heliisolatsioon väga tähtis.

Ka lemmiklooma öine liikumine võiks olla korraldatud nii, et see ei häiriks magaja und.

Pereliikmetel (lastel) peaks olema võimalus viibida oma toas segamatult. Sageli on see ka nende magamistuba, kuhu nad soovi korral saavad eralduda ja ukse sulgeda.

Kuidas leida hea madrats, sellest loe siit.

Allikas: Kodu&Aed

 

Artikli märksõnad