Taaskasutusmaterjalidest sündis vahva mängumaa
Kristjan Arunurm
TM Kodud & Õued
Kristjan Arunurm

Unistasin lapsepõlves ikka onnist. Kõik poisid unistavad. Paljud tüdrukud muidugi ka. No ikka sellisest onnist, mis on rohkem isegi nagu väike maja, kus saab loomulikult ka see magada. Päris sellist ei saanudki. Aga kinnisidee jäi. Teadagi: vanemad kipuvad oma lastele tegema seda, millest ise ilma jäid.

Tegelikult – kui nüüd päris aus olla – sündis see maja koos oma ümbritseva mängupargi ja „laevareelingutega“ ikka eeskätt täiskasvanulikust tarvidusest: nimelt oli tagaõu kevadeti madala maa tõttu nii märg, et külluslikumate suurvete aegu tekkis sinna lausa selline tiik, et isegi pardid võtsid seal koha sisse. Niisiis – et selles muidu kaunis kohas päikese kõrgemalt käima hakkamise pühitsemiseks kuiva jalaga ka oleskleda saaks, oli tarvis välja mõelda midagi tehislikku, mis inimestel kõrgemal võimaldaks olla. Selge: terrass! Just nimelt, keset õue. Kümme korda kümme.

Terrassi juures oli hea ka see asjaolu, et aluspostideks sai ära kasutada õue pealt maha võetud vana telefoniposti – korralikult immutatud palk. Tugipostist sai veel kiigepuugi. Aga see ei olnud veel kõik: kui hööveldamata kuuselaudadest terrass peitsitud sai, võis hakata mõtlema sellele, kuidas luua mõnus grillinurk koos katusealusega ja muidugi lustimisvõimalused lastele.

Grillinõuks sai vana malmist veepada, millelt jää oli aias seistes põhjast killu välja löönud. Seega ideaalne grill – ainult rest põhja, kivid pealmise grillresti toeks sisse ja ongi valmis. Sai teine siis vanale adrakurele toetatud.

Aga mängumaja – vaat sellest sai tõeline taaskasutuse musternäide! Lakast sai alla loobitud kõik erikujulised servamata lauad ja muu tarviline puitmaterjal, millele senimaani otstarvet polnud leidunud. Oli isegi hunnik käsitsi tahutud nelikantprusse. Toormaterjalina ootasid oma järge maja renoveerimisest järele jäänud vana esiku- ja toauks ning rootsipäraste aknaruutudega veranda eest „pensionile“ läinud paarisuksed. Ega neil muud häda polnudki kui et tuulepidavus ei vastanud enam tänastele nõuetele või siis olid algmõõdust välja vajunud ega sobinud enam ukseraamidesse. Kuna nüüd oli aga sündimas uusehitis, sai uksepaled just nende äravajunukeste järgi teha. Ahjaa, üks mõnusalt nõgine, ligi 100aastaste lapitud klaasidega suitsusaunaaken leidis ka oma väärika koha.

Ebastandardsetest laudadest sündis ütlemata mõnus segasummasuvila, siseseina jagus ammusest ajast järele jäänud jääkidest korralikku voodrilauda. Nõukaaegse lahtikäidava diivani üks pool hakkas laastukastide peal täitma kušeti ülesannet. Ning juhtuski, et kevadest sügiseni on majake koos ümbritseva kompleksiga tihedas kasutuses.

Artikli märksõnad