Tea, millal on seemnete parimad külviajad
Alari Suurmets
Kindlasti on tarvis jälgida seemnepakil olevat infot külviaja kohta. Juba see näitab, kui pikk on taime kasvuperiood. | Shutterstock

Külviaeg sõltub suuresti sellest, mida soovid ette kasvatada, millised on kasvutingimused ning mida sa noortele seemikutele pakkuda suudad.

Kui külvad liiga vara (välisvalgus on vähene, puudub lisavalgus), venivad tärganud taimehakatised välja, jäävad kiduraks või hukkuvad sootuks.

Kindlasti on tarvis jälgida seemnepakil olevat infot külviaja kohta. Juba see näitab, kui pikk on taime kasvuperiood.

Kui alustame tomatite külviga näiteks jaanuari alguses, siis istutamise hetkeks on meil ilmselt väljaveninud, vähese valgusega kasvanud taime moodi asjakesed, mitte tugevad ja terved istikud.

Seepärast on ideaalne külvata taimi ette siis, kui päike on hakanud aknalaudu regulaarselt soojendama ja valgustama. Enamasti juhtub see märtsi alguses.
Seega ongi põhiline külviaeg just märts. Aastate vältel olen ma külvanud peaaegu kõik ettekasvatatavad taimed märtsis ning tulemus on olnud stabiilselt hea. See on eriti oluline, kui puudub lisavalgustamise võimalus.

Kui saate kasutada külvide ettekasvatamiseks lisavalgust, võite alustada ka varem.

Külviaja puhul on tarvilik jälgida ka pikemat ilmaprognoosi: ilm määrab palju. Kui kevad venib ja taimi ei saa istutada kasvukohale või viia kosuma kasvuhoonesse, võib liiga varajane külv tekitada taas olukorra, kus taimed venivad välja ja jäävad nõrgaks.

Enamasti kulub külvamisest asjaliku noortaime sirgumiseni vähemalt kuu. See sõltub ka taime eripäradest, mõnel on kasv kiirem, teisel aeglasem. Arvesta sellega.

 

Parimad külviajad
 

Lähtu suvelillede külviaja valimisel sellest, kui palju aega kulub soovitud taimel külvist esimese õitsemiseni.

Enamasti tuleks suvelilled külvata veebruari lõpus või märtsis. Suvelilledest kõige pikemat ettekasvatust (kuni neli kuud) vajavad petuuniad, lobeeliad, lemmaltsad, raudürdid, salveid, päsmaslilled. Kindlasti on seda tarvis ka eksootiliste taimede puhul, keda soovid peenral näha suurte ja uhketena: näiteks riitsinused, kannad, inglitrompetid.

Aprillis-mais külvake neid, kes on kiirema kasvuga. Aprillis on hea külvata lõvilõua-, portulaki- või viltleheseemneid. Aprilli lõppu või mai algusesse jätke aga kiirekasvuliste külv. Seemnest õitsemiseni kulub vähe aega kosmostel, astritel ja peiulilledel.

Märtsis tuleks külvata nende aedviljade seemned, kelle ettekasvatamiseks kulub kuni 60 päeva. Seega tuleb siis külvata paprika-, tomati-, baklažaani-, füüsali- ja porrulauguseemneid.

Aprilli lõpus ja mai alguses peaks külvama väikestesse pottidesse kurgi-, meloni-, arbuusiseemned. Need tegelased on kiire kasvuga ja nende ettekasvatus käib kiiresti. Liiga varajane külv mõjub neile halvasti, eriti kui valgust on vähe. Ideaalne on nad äratada turvaliselt tubastes tingimustes ning kolida esimesel võimalusel sooja valgesse kasvuhoonesse.

Paljusid maitsetaimi võib kasvatada aasta läbi aknalaual, aga parim aeg alustada on siiski märtsis. Et oleks alati võtta värsket, aromaatset maitserohelist, tuleks neid taimi külvata korduvalt 2–3 nädala tagant. Kui soovid kasvatada seemnest näiteks rosmariini- või lavendlitaimi, tuleb arvestada, et nende kasv on üllatavalt aeglane. Seega nõuavad nad natukene rohkem hoolt ja aega.

Toalillede ja eksootiliste taimede seemneid võib külvata igal aastaajal, aga seda vaid juhul, kui on lisavalgustuse võimalus. Meie talved on väga pimedad ja alles nina mullast välja pistnud taimehakatised jäävad pimedas kiratsema. Kui taimelampe pole, tuleks külviaeg valida päikese järgi. Kannad, kannatuslilled, paradiisilinnulilled, sukulendid, palmid ja paljud teised on väga pika tärkamisajaga – neil võib ainuüksi idanemiseks kuluda mitu kuud.

 

Külmaperioodi vajavad taimed
 

Paljud püsikud eelistavad hoopis sügiskülvi, kuna seemned vajavad idanemiseks külmaperioodi. Meil looduslikult kasvavate taimede seemned valmivadki sügisel ja säilivad ületalve mullas. Just talv ja miinuskraadid annavad neile tõuke kevadel idanemiseks.

Paljud pakendatud seemned on juba enne pakkipanekut vastavalt töödeldud. Seega idanevad sellised seemned ka kevadel ilma probleemideta.

Ka sügisel võib selliste taimede seemneid külvata. Sügiskülv õnnestub sageli hästi porgandi ja pastinaagi puhul, aga ka erinevate püsilillede, näiteks liiliate, hostade ja iiriste puhul.

 

Sügiskülvi ohud
 

1. Liiga soe sügis võib seemned idanema sundida ja talve tulekuks on taimed ohtlikult suureks kasvanud. Talv võib neid kahjustada.

2. Liiga soe ja niiske talv, kus külmaperioodid vahelduvad sulaga, võib põhjustada seemnete ja noortaimede kahjustumist ning hukkumist.

3. Arvatakse, et seemned teavad ise, millal on õige aeg nina mullast välja pista. Viimased sügised ja talved on aga olnud üllatavalt soojad nii inimeste kui ka paljude taimede meelest.

Ühe väikese seemne mõtteid me lugeda ei oska, seepärast peame ise otsustama, millal ja kuidas külvata.

Allikas: Kodu&Aed, Aiavihik