Kinnisvarakuulutusi sirvides jääb sageli silma, et müüakse kaasomandis olevat objekti. Näiteks maja esimest või teist korrust. Mida see täpsemalt tähendab – kas ja millised piirangud ostjale / uuele omanikule kaasa tooks?
Kas tänapäeval julgetakse osta n-ö paberilt kinnisvara? Kes julgeks oma rahaga riskida? Domus Kinnisvara juhatuse liikme Raul Reino lühike vastus on, et neid inimesi on palju.
Müües n-ö teise ringi kinnisvara, puutub inimene kokku küsimustega:“Mis saab pärast müügitehingut, kuidas toimida pärast notari tehingut valduse üleandmisega, millal ma pean oma korteri ostjale üle andma?“ Domus Kinnisvara kutseline maakler Janis Rimitsan
Seadusest tulenevalt kehtib kaasomandis kinnisvara puhul kõigil kaasomanikel kahekuine eelisostuõigus. Notarite praktika näitab, et seda kasutatakse äärmiselt sageli.
Lähedase surm on kurb ja ootamatu olukord, mille korral tuleb pereliikmetel lahendada ka küsimused, mis on seotud lahkunud inimese varade ja kohustustega.
Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova annab pärijatele nõuandeid: mida peaks teadma
Lugeja küsib. Elan Eesti-aegses nelja korteriga puitmajas. Üks teise korruse korter on nüüd müügis ja seda käivad vaatamas ostjad plaaniga tulevikus ka enda kohal olevale pööningule oma elamist laiendada.
Aeg-ajalt näeme telerist pahandusi naabrite vahel, kui puudub servituut kasutatavale teele. Kas kinnisvara, mille müügikuulutuses on märge, et servituut puudub, ei tasu vaatamagi minna?
Lähemalt selgitab notar Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu esime