Vähesed õnnelikud saavad endale lubada suurt peenramaad. See tunne, kui saad võtta esimese suutäie oma käega oma koduaia köögiviljast, kaalub üles kogu vaeva ja tehtud kulutused.
Aiahooaja saabudes ei pea kindlasti nukrutsema ka need rohenäpud, kellel suure aiaga maja asemel on korrusmajas päikest püüdva rõduga kodu või lihtsalt valgusküllane aknalaud köögis.
Elamuarendusettevõtte Bonava maastikuarhitekt Helen Lindvere sõnul oll
Viive ja Reinu rõdul kasvas eelmisel suvel 27 potis üheksa sorti tomateid, kokku 59 taime – rohkem kui mõnel inimesel kasvuhoones!
Kaks aastat tagasi märtsis kolis pere Põhja-Tallinnasse Merimetsa asumisse ehitatud uhiuude korterisse.
Suvikute õiteküllus lummab oma iluga. Aga milliseid sorte aiavaasidesse, amplitesse ja rõdukastidesse, samuti äsja rajatud peenardesse valida ning kuidas taimede eest hoolt kanda?
Hakatuseks võiks algaja rohenäpp osta ettekasvatatud õitsvaid suvelilli.
„Minu väike paradiis kõrgustes,” kirjeldab Eva Sula oma viienda korruse rohelusse uppuva rõduga kodu.
Nurgapealset korterit kahest küljest ääristaval rõdul saab kevadest sügiseni nautida kõiki aiamõnusid: istuda lilleaias, pista suhu maasikaid ja tomate
Esmalt, kui otsustad rõdul midagi suuremat kasvatama hakata, hinda, kas sinu rõdu on selleks sobiv. Tasub arvestada sellega, et rõdudel on oma kandevõime; umbes 400–500 kg ruutmeetrile.
Meeliköitva lilleilu, maitserohelise ja tervislikuks salatiks vajaliku võib kasvatada ka rõdu- või terrassikastis.
Kui on soov luua silmailu ja saada üht-teist ehedat-mahedat ka söögiks, siis ei pea selleks olema suurt aialappi.
Päikeselise ja sooja ilmaga tahab eestlane nautida päikest ja pista näpud mulda. Kui oma aeda pole, saab selle nutikalt rajada ka kortermaja rõdule või ridamaja terrassile.