Peolauast tõusmine ei pea olema retke algus süütunde hädaorgu: "Pidin ma nii palju sööma!", "Võtan jõuludega kindlasti mitu kilo juurde" või "Ma olen üks tahtejõuetu lontrus!".
Iga rohenäpp on kuulnud fotosünteesist, aga kuidas see põnev protsess taimes täpsemalt aset leiab?
Aiandusest kirjutavaid ajakirju sirvides jäi ühes artiklis silma ootamatu avaldus: „Puud muudavad süsiniku hapnikuks.” Oh, sa poiss!
Kui valida kaks väljendit, mis raadio- ja teleajakirjanikku Liis Lusmägi kõige paremini iseloomustaks, oleksid need pulbitsev kirglikkus ja elujaatav helgus. Ta teab, et elu on väärtuslik.
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes olmejäätmeid ligikaudu 500 000 tonni ehk 350 kilogrammi inimese kohta. Selleks, et jäätmetes sisalduv materjal uuesti kasutusele võtta, on vajalik, et jäätmed kogutakse juba kodudes liigiti.
Jõhvikad, pohlad ja mesimurakad kasvavad edukalt ka koduaias, kui oled loonud neile sobivad tingimused ja tead, mida nad vajavad.
Mustikaliste Vacciniacea sugukonnas, kuhu ka jõhvikaperekond kuulub, on umbes 400 liiki taimi, kes kasvavad tundratest kuni
Paljud võib-olla ei tea, et alati sätitud ja hea väljanägemisega staažikas saatejuht Sirje Eesmaa on terve elu elanud nutika isetegemise kursil, sest kunagi pole finantse olnud ülearu palju.